Arenguprogrammi korduma kippuvad küsimused (KKK)

  • Mis on programmi keskne idee?

    Ettevõtte arenguprogrammi eesmärk on suurendada kiirelt kasvavate, välisturgudel konkurentsivõimeliste Eesti ettevõtete arvu, kes tegelevad  tootearendusega.

  • Mida tähendab arenguprogrammis osalemine?

    Ettevõte saab teada, kuidas paremini ära kasutada oma arengueeldusi ja uusi ärivõimalusi, et saavutada kiiremat kasvu ning tuua turule uusi tooteid ja teenuseid.
    Programmis osalemine annab:
    1) ettevõttele ambitsioonika ja hästi läbi mõeldud arenguplaani, mille koostamiseks pakub EAS erinevaid abistavaid teenuseid,
    ja
    2) arenguplaani elluviimise koostöös EAS-iga – kasutades EAS-i kliendihalduri teenuseid, EAS-i erinevaid koolitus- ja eksporditeenuseid või arenguprogrammi rahalist toetust.

    NB! Programmis osaleda ja sellest oma ettevõtte jaoks kasu saada on võimalik ka üldse ilma rahalist toetust taotlemata!

  • Kes on programmi sihtgrupp?

    Programmi sihtgrupp on vähemalt 8 töötajaga ja vähemalt 3 aastat tegutsenud ettevõtted, kes tegutsevad tööstuse või nutika spetsialiseerumise valdkondades. KUID nimetatud sihtgrupist (ca 3000 ettevõtet) valitakse programmi üksnes need, kellel on eeldused teha läbi oluline arenguhüpe; neil on soov kasvada, investeerida, tegeleda toote- ja teenusearendusega. Arenguprogrammis saab 7 aasta jooksul osaleda ca 500 ettevõtet, KUID rahalise toetuse võimalust saame pakkuda neist ligikaudu pooltele: ca 250 ettevõttele.

  • Milline on programmis osalemiseks vajalik arenguambitsioon?

    Ettevõttel peab olema selge ambitsioon areneda ja kasvada ning soov arendada uusi või oluliselt täiustatud tooteid ja teenuseid ning (selle tulemusena) suurendada müügitulu ja lisandväärtust oluliselt kiiremini kui samas sektoris keskmiselt.

  • Kas ettevõte peab juba olema eksportöör?

    Jah, üldjuhul eeldame eksportimiskogemust. Erandiks on ettevõtted, kes on siseturul kiiresti kasvanud, kellel on või kes soovivad arendada ekspordipotentsiaaliga toodet-teenust ning eksportimist alustada.

  • Miks sellised lävendkriteeriumid: 8 töötajat, 3 aastat, eksport või kiire kasv?

    Kuna see programm on mõeldud ettevõtte arengus uuele tasemele jõudmiseks, siis eeldame teatud varasemate kogemuste olemasolu ja õppetundide omandamist, millele uut arenguplaani ehitada. Samuti on mõistlik, et ettevõttes oleksid esindatud muudatuste elluviimiseks vajalikud erinevad kompetentsid + juhtimiskompetents.

  • Miks on sihtgrupiks eelkõige tööstus?

    Tööstussektor on osakaalult suurim majandussektor, kuid tema loodav lisandväärtus on Eesti keskmisest madalam. Samuti on tööstus väga oluline teiste sektorite tööandja ja teenuste tarbija.

  • Miks nutikas spetsialiseerumine ja mida see tähendab?

    Nutikas spetsialiseerumine on väljend, mis tähistab ettevõtluspoliitika prioriteete. Seejuures pole tegemist sektoritega, vaid arengueesmärkidega, mille täitmisel saavad kaasa aidata erinevad sektorid. Ettevõte kuulub nutika spetsialiseerumise valdkonda, kui:

    • ettevõte või selle projekt panustab (või soovib hakata panustama) nutika spetsialiseerumise eesmärkide saavutamisse, milleks on info- ja kommunikatsiooni-, materjali- ning biotehnoloogiate laialdasem rakendamine teistes sektorites, tehnoloogiamahukate ja kõrgema lisandväärtusega toodete või -teenuste arendamine;
    • arendatavad või oluliselt muudetavad tooted või -teenused on skaleeritavad (skaleeritavuse all mõistetakse ettevõtte võimet kasvatada müügi- ja tootmismahtu nii, et ettevõtte kasumlikkus jääb samaks või kasvab – tootmis- ja müügikulud kasvavad müügimahu kasvuga võrreldes olulisemalt madalamas tempos toodetud toote või teenuse ühiku kohta).
  • Millal kvalifitseerub tööstusettevõtte programmi?

    Tööstussektori ettevõte kvalifitseerub programmi, kui ta täidab lävendkriteeriume (8 töötajat, 3 tegutsemisaastat, eksport või 3×10% kasv) ning tal on kõrge arenguambitsioon, mis hõlmab tootearendust. Tööstussektori ettevõtte puhul ei vaadelda kooskõla nutika spetsialiseerumisega.

  • Millal kvalifitseerub teenuse-ettevõte programmi?

    Teenussektori ettevõte kvalifitseerub programmi, kui ta täidab lävendkriteeriume (8 töötajat, 3 tegutsemisaastat, eksport või 3×10% kasv), tal on kõrge arenguambitsioon, mis hõlmab toote/teenusearendust ning tema arengueesmärgid on kooskõlas nutika spetsialiseerumisega.

  • Mida tähendab lisandväärtuse kasv?

    Lisandväärtuse kasvu all mõistame suuremat kasumit, kõrgemaid palkasid, suuremaid investeeringuid.  Lisandväärtust arvutatakse valemiga:

    Lisandväärtus töötaja kohta = (tööjõukulud koos maksudega + põhivara kulum + ärikasum) / töötajate arv

  • Milline on EAS-i roll programmi elluviimisel?

    Selles programmis on EAS ettevõtte partner, kes pakub ettevõttele tema vajadusest lähtuvaid ning arenguks vajalikke teenuseid, sh ekspertnõustamist ja teisi erinevad teenuseid ettevõtte arendamisel.

  • Miks peaks ettevõte arenguprogrammis osalema?

    Arenguprogrammis osalemine aitab ettevõttel saada selgust ettevõtte hetkeolukorrast ja arenguvajadustest, jõuda uute toodete/teenusteni ja saada abi uutele turgudele sisenemiseks. Arenguprogrammis osalemise tulemusena peaks kasvama ettevõtte käive ja kasumlikkus ning suurenema lisandväärtus töötaja kohta. Arenguprogrammis osalemine on ettevõtte jaoks ainulaadne võimalus – laialdane tugi maailmas läbilöömiseks.

  • Mille poolest erineb see programm EAS-i varasemast tegevusest?

    Erinevusi on mitmeid. Programmis osalemine ei tähenda enam paljudest erinevatest toetusskeemidest raha taotlemist ja saamist, vaid mõjusat abi ettevõtte strateegilise vaate ja pikaajalise plaani paika saamiseks. Iga ettevõttega tegeleme individuaalselt. Arenguplaani elluviimisele saame kaasa aidata kõigi EAS-i poolt pakutavate teenustega, kombineerides neid vastavalt konkreetse ettevõtte vajadustele. Ettevõte saab kasutada personaalse kliendihalduri ja mentori teenuseid, kes tunnevad ettevõtte teekonda ning oskavad avada uusi uksi või leida vajalikku ekspertnõu.

  • Kas EAS pakub arenguprogrammiga ettevõttele eeskätt raha (toetust) või juhtimisalast ekspertnõu / konsultatsiooni?

    Selle programmi fookus on ettevõttele ekspertiisi ja mentorluse pakkumisel, mis aitavad ettevõtetel oma arengut hästi läbi mõelda. Rahaline toetus on mõeldud muudatustest tulenevate riskide maandamiseks. Kuid arenguprogrammis on võimalik osaleda ja sellest kasu saada ka ilma rahalist toetust taotlemata.

  • Mida mõistetakse tootearenduse all?

    Tootearendus on olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine.

    Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis.

    Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist.

  • Millel põhineb EAS-i pädevus hinnata, millisel ettevõttel ja/või tootel/teenusel on perspektiivi ja võimekust?

    EAS on selleks välja töötanud ettevõtte kaardistus-metoodika, mis on loodud Soome innovatsiooniagentuuri TEKES-i eeskujul. Kaardistust viivad läbi EAS-i kliendihaldurid, kellel on pikaajaline kogemus ettevõtete käekäigu ja arengu jälgimisel.

  • Milline on EAS-i hinnangul ambitsioonikas plaan (või ettevõte)?

    Piisavalt ambitsioonikas plaan on selline, mille elluviimise tulemusena toob ettevõtte turule uusi või oluliselt täiustatud tooteid-teenuseid ning kelle lisandväärtus ja müügitulu kasvavad edaspidi vähemalt 10% , millele lisandub sektori kasv (kui sektori kasv on 4,5%, siis ettevõttel peab see olema 14,5%).

  • Kuidas EAS tagab, et toetust ei saa üksnes need ettevõtted, kes on piisavalt tugevad, et saavad ka iseseisvalt hakkama, või need ettevõtted, kes lihtsalt kirjutavad kõige suurejoonelisema arenguplaani?

    Arenguprogrammi fookus ei ole toetusraha andmisel oma senise tegevuse samal viisil jätkamiseks, vaid ettevõtte edu ja konkurentsivõime tagamine tulevikus ja selleks senisest palju ambitsioonikama arenguplaani koostamine ja elluviimine. Kui tugev ettevõte paneb programmis osalemise käigus kokku plaani, kuidas veel tugevamaks saada, töökohti luua, välisturgudel laieneda, siis pole põhjust, miks ta ei peaks saama arenguprogrammis osaleda.

    Arvestada tuleb, et 10% lisandväärtuse kasvu saavutada kõrge baastaseme pealt on palju keerulisem kui madala baastaseme pealt. Mis puudutab võimalikku bluffimist toetuse saamiseks, siis selles programmis on seda kergem läbi näha kui EAS-i varasemates programmides, kuna ettevõtte olukorda ja reaalseid arengueeldusi hindavad mitmed erinevad pädevadisikud, lisaks kliendihaldurile ka mentor ning diagnostikateenuse osutaja.

  • Kuidas on tagatud ärisaladuse kaitse, sh protsesside ülevaatuse faasis?

    Kõik ettevõtte infoga kokku puutuvad isikud EAS-is ja EAS-i välised teenuseosutajad on hõlmatud konfidentsiaalsuskohustusega ning nendega on sõlmitud vastavasisuline leping.

  • Miks on vaja arenguplaani, kui seni on ilma selleta edukalt toime tuldud?

    Arenguplaan aitab ettevõttel oma lähiaastate tegevused läbimõeldult kirja panna ning saada sealjuures nõuandeid ekspertidelt. Arenguplaan sisaldab informatsiooni kõikide ettevõtja arengut mõjutavate tegevuste, eesmärkide ja nende elluviimiseks vajaminevate vahendite, sealhulgas ettevõtja omavahendid, pangalaenud, taotletav toetus ja muud avaliku sektori vahendid, kohta. Arenguplaan loob eeldused saada tulevikus veelgi edukamaks ettevõtteks.

  • Kui rangelt te jälgite, et oleks saavutatud sektori keskmisest müügitulu või lisandväärtuse min. 10%-line kasv? Miks just 10%? Mis juhtub, kui seda ei suuda saavutada?

    Kuna maksumaksja raha tuleb investeerida maksumaksja jaoks suurima võimaliku tootlusega ettevõtetesse, leiame, et vähemalt 10% sektori keskmisest kasvust kiirema lisandväärtuse kasvu saavutamine on pigem isegi madal, kui ülearu kõrge nõue. Nimetatud kasvu peab ettevõte saavutama 3 aasta keskmisena ning mõõtma hakatakse alates arenguplaani kolmandast aastast. Nõutava kasvu saavutamist jälgib EAS-i kliendihaldur. Kui seda ei saavutada ning ettevõte on kasutanud toetusraha, on EAS-il õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi küsida. Kui ettevõte on osalenud programmis, kuid pole kasutanud toetusraha, siis EAS mingeid sanktsioone ei rakenda.

    skeem

    Keskmise aastakasvu mõõtmisel lähevad arvesse aastad alates arenguplaani kolmandast aastast kuni arenguplaani lõppemise aastale järgneva teise aastani kaasa arvatult.

  • Kes on need spetsialistid, kes otsustavad ettevõtete programmi pääsu ja nõustavad arenguplaani koostamist ning elluviimist?

    Programmi pääsemiseks vajalike eelduste olemasolu hindavad EAS-i kliendihaldurid, kellel on pikaajaline kogemus ettevõtete käekäigu ja arengu jälgimisel. Arenguplaani koostamisel ja elluviimisel toetab ettevõtet kogenud mentor, kes ei ole EAS-i töötaja. Arenguplaani koostamiseks saab ettevõte kasutada diagnostikateenust ning ka sobiva kogemustepagasiga  diagnostikud leitakse väljastpoolt EAS-i.

  • Mis on programmis sisalduvate konsultatsiooniteenuste rahaline maht?

    EAS ei paku selles programmis ärikonsultatsiooni. EAS kompenseerib mentorteenust 30 mentortunni ulatuses ja kuni kahe valdkonna diagnostika maksumuse ühe ettevõtte kohta.

  • Mis on programmis pakutav mentorlus?

    Mentorteenuse selgituse leiate siit.

  • Mida sisaldab diagnostikateenus?

    Diagnostikateenuse selgituse leiate siit.

  • Kuidas tagab EAS konsultantide kvaliteedi ja piisava arvu?

    Mentorid ja diagnostikad leitakse turult hanke korras, hankes on defineeritud kvalifikatsiooninõuded.

  • Kuidas õige ettevõte ja konsultant kokku saavad?

    Programmis osalevale ettevõttele soovitab mentorit või diagnostikat EAS-i kliendihaldur, otsides selleks sobivaima(d) isiku(d) EAS-i hankesse kvalifitseerunud teenuseosutajate seast. Otsuse, millist mentorit kasutada, teeb ettevõtja. Võimalusel antakse ettevõttele valida paari-kolme erineva teenuseosutaja vahel.

  • Kes on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE)?

    Väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE)  on ettevõte, kus töötab vähem kui 250 töötajat, tema aastakäive on kuni 50 mln EUR ja bilansimaht kuni 43 mln EUR. VKE täpsema definitsiooni selgituse leiate siit.

  • Miks ei ole messidel osalemise juures abikõlblike kulude hulgas messile lähetatud töötajate majutus- ja sõidukulud ning päevarahad?

    Riigiabi reeglitest tulenevalt pole üldise grupierandi kasutamisel messidega seotud lähetuskulud abikõlblikud.

    Kuna kõiki kulusid ei saa toetusega katta, tuleb arenguplaani koostamisel toetuse kasutamise fookus seada tootearendusega seotud tegevustele.

  • Kuidas tõlgendatakse ettevõtte töötaja, kelle tööleping algas 2 kuud enne taotluse esitamist ja kes osaleb projekti arendustöös 100% ulatuses ning uue värvatava arendustöötaja palgakulude abikõlblikkust?

    Toote või teenuse arendamisega seotud töötajate personalikulu on abikõlblik nii uute kui olemasolevate töötajate puhul.

    Ettevõtja protsessiarendustegevuse läbiviimisel ja töökorralduse arendamisel on abikõlblikud ainult uue arendustöötaja personalikulud.

  • Turundusürituste läbiviimine on abikõlblik vaid sisse ostetud teenusena. Samas kui ettevõte tahaks turundusürituse ise korraldada (otsiks ruumid, viiks kohale oma tooted, kutsuks külalised ja saadaks kohale vastavad müügi- ja turundusinimesed), siis need kulud ei ole abikõlblikud.

    Programmi fookus on suunatud tootearenduse intensiivistamisele ettevõtetes, mistõttu soovitame programmis osalevatel ettevõtetel kasutada toetust eelkõige uute toodete väljatöötamisega seotud suuremate kulude katmiseks.

    Turundusüritustega seotud kulu on jäetud siiski abikõlblikuks, kuid ainult sisseostetud teenuste osas, vältimaks ettevõttele vastasel juhul tekkivat suurt halduskoormust paljude väikeste kulude deklareerimisel ja tõendamisel.

  • Kas välisturul klientide külastamise kulud on abikõlbulikud?

    Kui klientide külastamine on seotud ainult uue toote väljatöötamisega, on see abikõlblik. Kui klientide külastamine on seotud ekspordile suunatud müügitööga, on tegemist riigiabi seisukohast mitteabikõlbliku „ekspordiabiga“.

  • Kas messil osalemisega seotud kulud on alati abikõlblikud?

    Ettevõtte Arenguprogrammi programmi fookus on suunatud uute toodete väljatöötamisele ja turule toomisele. Messistendiga seotud kulud on abikõlblikud sellisel juhul, kui messistendil on lisaks senistele toodetele väljas ka uued tooted.

  • Tootenäidised, turundusmaterjalid ja muud toodete tutvustamiseks vajaminevad tegevused on abikõlbulikud ühekordse tegevusena. Samas on toote degustatsioone tuleks teha pidevalt. Ka turundusmaterjale on vaja jätkuvalt uuendada ja juurde teha. Kust läheb ühekordsuse piir?

    Kui tegevus pole ühekordne vaid on kestev või perioodiline, on see tõlgendatav kui ekspordiga seotud jooksev kulu. See aga on riigiabi seisukohast keelatud „ekspordiabi“.

    Lähtume põhimõttest, et toetus pole ette nähtud tavapäraste tegevuskulude katmiseks, vaid toetust tuleb kasutada antud programmi raames eelkõige just uute toodete väljatöötamisega seotud suuremate kulude katmiseks.

  • Kas turundustöötaja, kellega seotud kulusid soovitakse toetuse abil katta, võib asuda ka väljaspool Eestit?

    Kui tegemist on arendustöötajaga, kelle tööülesanneteks on turunduskontseptiooni väljatöötamine, turundusstrateegia väljatöötamine ja ellu rakendamine, turundusega seotud protsesside juhtimine, siis on temaga seotud kulu abikõlblik sõltumata sellest, kus ta resideerub.

    Kui turundustöötaja näol on tegemist inimesega, kelle töö on seotud müügiga välisturgudel, on tema kulu mitteabikõlblik. Seda põhjusel, et riigiabi seisukohast oleks tegemist ekspordiga seotud jooksvate kulude katmisega, mis kvalifitseerub keelatud „ekspordiabi“ alla.

  • Kui taotluses esitatud aastane kasvuprognoos on väiksem, kui programmis nõutud sektori keskmisest 10 protsendipunkti võrra suurem kasv, kas siis tunnistatakse taotlus mittevastavaks?

    Jah, sellisel juhul on taotlus mittevastav.

  • Kui ettevõte võtab uusi arendustöötajaid juurde, siis lisandväärtus töötaja kohta väheneb. Mida teha?

    Arenguplaan peab andma vastuse, kuidas arendustöötaja kaasamine aitab kaasa planeeritud kasvu saavutamisele pikaajalises perspektiivis.

  • Kuidas toimub aastate lõikes kasvude arvestamine? Mis on projekti algusaasta, mis on baasaasta, millised aastad võetakse kasvu leidmisel arvesse jne.

    Keskmise aastakasvu mõõtmisel lähevad arvesse aastad alates arenguplaani kolmandast aastast, kuni arenguplaani lõppemise aastale järgneva teise aastani kaasa arvatult.

    Vaadake täpsemalt siit.

  • Kas uue töötaja värbamisteenuse sisseostmise kulu on abikõlblik?

    Ei ole kuna määruse § 8 lõige 5 p 3 sätestab abikõlblikuna üksnes personalikulud.

  • Kui ettevõttel oleks vaja eelneva arenguprogrammi etapi kestel teha ettemakse, mis on seotud järgmises arenguplaani etapis soetatava seadmega, siis kas see on abikõlblik?

    Seda kulu ei saa kahjuks abikõlblikuks lugeda, sest see on sel juhul tehtud enne uue projekti abikõlblikkuse perioodi algust ning seeläbi on see vastuolus riigiabi reeglitega, mille kohaselt taotleja ei tohi võtta endale siduvaid kohustusi enne toetusetaotluse esitamist. Samuti oleks arve tasumine enne projektiperioodi algust vastuolus ka kulude abikõlblikkuse reeglitega.

X