Intellektuaalomandi kaitse

Intellektuaalomandiks loetakse inimese vaimse tegevuse tulemit. Intellektuaalomandi õigused annavad võimaluse kaitsta firma mõningaid immateriaalse varasid. Peaaegu igal äriühingul on sellist vara, mida tasub kaitsta.

Isegi juhul, kui ettevõttel intellektuaalomandi kaitset vajavat vara pole, peab olema teadlik teiste ettevõtete õigustest. Teadmatus võib põhjustada väärtuslike õiguste kaotamise, kuluka kohtuprotsessi või mõlemat.

Seadusega kindlaksmääratud intellektuaalomandi õigused jagunevad:

  • autoriõiguseks ja sellega kaasnevateks õigusteks;
  • tööstusomandiks, mille objektideks on kaubamärgid, patendid ja kasulikud mudelid ningtööstusdisainilahendused.

Autoriõigus

Autoriõigus (copyright) on:

  • iseseisev õigussüsteemi normistik, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Tähtsam reguleeriv seadus Eestis on autoriõiguse seadus [riigiteataja.ee];
  • kirjandus-, kunsti- ja teadusteose autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.

Autoriõigusega kaasnevad ka naaberõigused, mis tekivad autoriõigusega kaitstud tööde ümber. Naaberõigused tulenevad autoriõiguse põhimõtetest ja antakse teoste esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja teleorganisatsioonidele ning andmebaaside loojatele või valdajatele. Autorite õigusi oma teoste kasutamise suhtes aitab kaitsta Eesti Autorite Ühing [eau.org]. Autoriõiguste rikkumise kaitsega tegeleb Eesti Autoriõiguse Kaitse Organisatsioon [eako.ee].

Kaubamärk

Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärki märgates peab tarbija aru saama, et toodet pakub mingi kindel ettevõtja. Kaubamärgiks võivad olla  sõna või sõnad, kujutised, etikett, ruumiline kujund, tähtede kombinatsioon, numbri ja tähtede kombinatsioon, ärinimi jms.

Kaubamärgi registreerimine annab märgile õiguskaitse, mis piirab teistel äriühingutel ja isikutel konkreetse kaubamärgiga identse või sarnase kaubamärgi kasutamise samade või sarnaste kaupade tähistamiseks. Kaubamärgi registreerimiseks tuleb esitada avaldus Patendiameti vastuvõtuosakonnale [epa.ee].

Patendid ja kasulikud mudelid

Patentide ja kasulike mudelitega kaitstakse leiutisi. Leiutis on probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus, mis on tööstuslikult kasutatav. Leiutisteks ei loeta avastusi ega äriideid ning neid ei saa patentida.

Disaini  saab intellektuaalse omandina käsitleda kahes kontekstis:

  • graafiline disain, mis on seotud autoriõigusega (graafiline disain, maalikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid jne);
  • tööstusdisainilahendus, mis saab õiguskaitse konkreetse kandega vastavas riiklikus või rahvusvahelises registris ning mille registreerimisavalduse vaatab läbi Patendiamet.

Lisainformatsiooni leiad Eesti Patendiametist [epa.ee], intellektuaalomandi infoväravast autor.ee ja loomemajanduse infoportaalist looveesti.ee.

30-362

Intellektuaalomandi kaitse välisriikides

Eestis registreeritud kaubamärgid, kasulikud mudelid, patendid või tööstusdisainilahendused välisriikides ei kehti, seetõttu tuleb nende kaitset eraldi taotleda. Intellektuaalomandi kaitsmine välisriikides on mitme muutujate ülesanne, mille lahendamine on võimalik vaid ettevõtja, juristi, patendivoliniku ja vajaduse korral ka välisriigi advokaadi koostöös.

Kaubamärgi registreerimiseks või leiutise välispatentimisel on soovitatav kasutada Eesti patendivolinike [epa.ee] abi. Viimased võivad abistada ka välisriikide patendivolinike leidmisel ja nende esindajaks volitamisel.

Kaubamärgi kaitse välisriigis

Kaubamärgi võib välisriigis registreerida kas Eesti ettevõtja või mõnes välisriigis tegutseva ettevõtte nimel.

Kaubamärgi registreerimiseks välisriikides on kolm võimalust:

  • avalduse esitamine sihtriigi patendiametile,
  • registreerimine Madridi kokkuleppe protokolli [riigiteataja.ee] alusel – võimaldab taotleda kaitset konkreetses Madridi kokkuleppe protokolliga ühinenud riigis,
  • Euroopa Ühenduse kaubamärgi registreerimine EÜ Nõukogu määruse [eur-lex.europa.eu] alusel.

Andmeid eri riikide patendiametite kohta leiad Maailma Intellektuaalomandi Organsatsiooni (WIPO) [wipo.int] koduleheküljelt. Madridi süsteemi alusel registreerimisel tuleb esitada vastavas vormis taotlus [wipo.int] oma riigi patendiametile, mis edastab selle rahvusvahelisele büroole. Enne aga tasub kontrollida WIPOS-s registreeritud kaubamärkide andmebaasi [wipo.int].

Euroopa Ühenduse kaubamärgi taotlus esitatakse Hispaanias asuvasse Siseturu Ühtlustamise Ametisse (OHIM) [oami.europa.eu]. Vastava õiguskaitse alla kuulub kogu Euroopa Ühenduse territoorium.

Kaubamärgi kaitsmist USA-s võiks alustada otsinguga föderaalsete kaubamärkide andmebaasist [uspto.gov]. Kaubamärgikaitset USA-s saab taotleda ka Madridi protokolli kaudu.

Loe lisaks Patendiameti väljaandeid  [epa.ee].

Leiutise kaitse välisriikides

Leiutist on võimalik välisriigis kaitsta patendi või kasuliku mudeli kaudu kas igas väljavalitud riigis eraldi või samal ajal teatud riikide rühmas.

Põhilised rahvusvahelised kokkulepped leiutiste õiguskaitsmiseks:

Euroopa Patendikonventsioon hõlmab praegu 36 Euroopa riiki. Euraasia Patendikonventsioon hõlmab osa SRÜ riike ja võimaldab ainukesena jõusolevatest rahvusvahelistest kokkulepetest taotleda sellist patenti, mis kehtib kõigis konventsiooni liikmesriikides.

Patenditaotluse esitamise õigus USA-s on ainult füüsilisel, mitte juriidilisel isikul. Võimalik on esitada ka eeltaotlusi, mille alusel saab esitada päristaotlust.

Disainilahenduse kaitse välisriikides

Disainilahenduse kaitse saamiseks esitatakse vastavad registreerimistaotlused neis välisriikides, kus kaitset soovitakse.

Euroopa Liidu disainilahenduse taotlusi saab esitada Siseturu Ühtlustamise Ametisse.

USA-s kaitstakse disainilahendusi disainipatendiga, mille menetlus järgib üldiseid leiutispatendi (s.o Eesti patendi või kasuliku mudeli analoog) reegleid.

X