Personali värbamine, töökoha loomine ja töötaja töölevõtmine

Personali värbamise ja valiku eesmärk on saada ettevõttesse antud ala parim ja sobivaim töötaja.

Enne uute töötajate otsima hakkamist uuri eri ametikohtade töötasu statistikat [pub.stat.ee] ning arvesta välja tööjõu eeldatavad püsikulud. Tööjõukulud ei tohiks üldjuhul olla suuremad kui 35–40 protsenti ettevõtte kogukuludest.

Töötajate värbamine

Töötajate värbamise [eesti.ee] kanalid:

Kui oled otsustanud värbamisprotsessi läbi viia iseseisvalt, koosta värbamiskampaania eelarve. Mõtle läbi, millised on need kanalid, mida kasutavad ja jälgivad inimesed, kelle hulgast võid sobiva töötaja leida. Koosta töökuulutus [cvkeskus.ee], mis eristub ja annab olulist infot pakutava ametikoha, tööülesannete ning kandidaadile esitatavate nõuete kohta.

Kaalu, kas sul on võimalik ja otstarbekas värvata erivajadusega töötajaid. Puude või pikaajalise tervisehäirega inimese töölevõtmisel toetab Eesti Töötukassa spetsiaalsete tööturuteenustega [tootukassa.ee].

Kaua tööta olnud inimeste töölevõtmisel on võimalik Töötukassa kaudu taotleda palgatoetust [tootukassa.ee].

Kui töökoht eeldab eriti spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mida Eesti tööturult on raske leida, on võimalus leida sobiv töötaja välisriigist. Selleks tutvu välisriigist värbamise ja töölubade taotlemise tingimustega [eesti.ee]. Kõrgkoolide tudengeid ja äsja lõpetanud noori spetsialiste välisriikidest leiad ettevõttesse AIESEC Eesti [aiesec.ee] kaudu.

Tööjõu rent

Tööjõu rent on mõeldud ettevõtjale, kes ei soovi töötajaid värvata, ning samuti väiksematele ettevõtetele, kes on võitnud hanke, kuid kellel endal ei ole piisavalt töötajaid, et suurenenud töömahuga toime tulla. Tööjõu rendi kasutamisel jäävad kõik personaliga seotud toimingud rendifirma kanda. Ettevõttel jääb seega rohkem aega tegeleda oma põhitegevusega.

Personali valik

Personali valiku eesmärk on valida kandidaatide hulgast oma äri jaoks kõige sobivamad töötajad.

Esmane valik tee laekunud kandideerimisdokumentide (CV, elulookirjeldus, kaaskiri, motivatsioonikiri) põhjal. Valiku läbinud kandidaatidega on soovitatav teha töövestlus [sekretar.ee], et hinnata kandidaadi sobivust.

Kui töö tegemiseks on vajalik mingi konkreetne oskus, loo kandidaadile võimalused seda demonstreerida (palu sooritada proovitöö, test, praktiline ülesanne või kirjutada essee).

Kandidaadi tausta kontrollimiseks uuri tausta, kuid selle tegemiseks tuleb saada kandidaadilt eelnev kirjalik luba.

Tööotsija ebavõrdseks kohtlemiseks loetakse, kui oled valiku tegemisel lähtunud tööotsija soost, vanusest, rassist, usulisest või parteilisest kuuluvusest.

Pärast valiku tegemist võta esmalt ühendust väljavalitud kandidaadiga, lepi temaga kokku uus kohtumine töölepingu sõlmimiseks ning tööle asumise kuupäeva kinnitamiseks. Teistele kandideerijatele on soovitatav viisakalt teatada, et nad ei osutunud valituks.

Töölepingu sõlmimine, töötasustamine, töö- ja puhkeaeg, puhkused ja töösuhte lõpetamine − seda töösuhete valdkonnas peamist infot peab teadma iga ettevõtja.

Ettevõtte tegevuse alustamisest tuleb teavitada Tööinspektsiooni, mis valvab töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle, ning võtta töötajad arvele Eesti Haigekassas.

Töölepingu sõlmimine

Töölepingu sõlmimiseks tuleb lähtuda töölepingu seadusest [riigiteataja.ee]. Olenevalt töö iseloomust on lisaks töölepingule võimalik teha tööd ka teiste tsiviilõiguslike lepingute (töövõtu-, käsundus-, agendileping vms) alusel.

Töölepingu sõlmimisel tuleb silmas pidada järgmist:

  • kui töösuhe kestab rohkem kui kaks nädalat, peab tööleping olema sõlmitud kirjalikult
  • töötaja peab teadma, millistel tingimustel ta tööle hakkab

Täiendavalt saab kokku leppida lühemas katseajas, tähtajalise töölepingu sõlmimises, konkurentsipiirangu kohaldamises ning saladuse hoidmise, kaugtöö tegemise, renditöö tegemise, summeeritud tööajaarvestuse kohaldamise jms kohta.

Töötasustamine

Töötajale tuleb teatada

  • töötasu suurus (brutotasu)
  • arvutamise viis (tükitöö või ajatöö)
  • kinnipeetavad maksud ja makstavad maksed
  • maksmise kord ehk kui tihti ja millal makstakse ning kuidas töötaja oma töötasu kätte saab (pangakontole või sularahas)

Kokku ei saa leppida väiksemat töötasu (täistööajaga töötamisel), kui on Eestis kehtestatud töötasu alammäär [riigiteataja.ee].

Keskmist töötasu peab tööandja maksma töötajale järgmistel juhtudel:

  • koolituse ajal
  • töö mitteandmisel (tööseisak)
  • töötakistuse korral
  • koondamishüvitise maksmisel
  • töölepingu tööandjapoolse olulise rikkumise korral

Keskmise töötasu arvutamise kord on reguleeritud valitsuse määrusega „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”.

Töölähetus

Tööandja võib töötaja lähetada väljapoole töölepingus ettenähtud töötegemise kohta 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Kauemaks saab saata vastastikusel kokkuleppel. Lähetusse saatmine on tööandja ühepoolne korraldus ja töötajale kohustuslik. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude (sõidu- ja majutuskulud jms) hüvitamist kuludokumentide alusel. Välislähetuse korral makstakse ka päevaraha. Päevaraha võib vähendada kuni 70%, kui lähetuses toimub tasuta toitlustamine. Töölähetuskulude katteks on töötajal õigus nõuda ettemaksu.

Töölähetusi reguleerib töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord.

Töö-ja puhkeaeg

Täistööaeg on 40 tundi 7-päevases ajavahemikus ja eeldatakse, et 8 tundi päevas. On võimalik töötada ka osalise tööajaga.

Summeeritud tööaega kasutatakse juhul, kui tööandjale on vajalik, et mõnel nädalal töötab töötaja rohkem tunde ja mõnel nädalal vähem.

Kui töötaja peab tööd tegema ka öösel (22.00 – 6.00), siis on töötasu koefitsient 1.25.

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppidas ületunnitöö. Ületunnitöö hüvitatakse kas vaba ajaga või rahas, mis sel juhul on vähemalt 1,5-kordne töötasu.

Tööandja peab tagama töötajale igapäevase puhkeaja. Üldjuhul peab see olema vähemalt 11 järjestikust tundi 24-tunnises ajavahemikus. Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab iganädalast puhkeaega olema vähemalt 48 tundi järjest. Puhkepäevadel tööle rakendamine toimub poolte kokkuleppel, v.a hädavajadusel, ning see kompenseeritakse samuti kui ületunnitöö.

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale, jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra. Töötamise eest riigipüha ajal tasustatakse kahekordselt.

Puhkused

Puhkused on puhkeaja liigid ja nendest võib eristada põhipuhkust, perepuhkust ja tasustamata puhkust. Nende andmisel tuleb lähtuda töölepingu seadusest [riigiteataja.ee].

Puhkust antakse:

  • kalendriaasta eest, mille hulka ei arvestata lapsehoolduspuhkuse ega tasustamata puhkuse aega, ja kalendripäevades, mille hulka ei arvestata riigipühi;
  • ajakava alusel, mille koostab tööandja kalendriaasta kohta ja mis tehakse töötajatele teatavaks esimese kvartali jooksul. Kokkuleppel töötajaga võib puhkust anda ka osade kaupa. Puhkuste ajakava saab muuta vaid kokkuleppel.

Põhipuhkus on 28 kalendripäeva, kuid võib kokku leppida ka pikema. Tasustamata puhkused antakse üldjuhul poolte kokkuleppel.

Vanemapuhkused (perepuhkused) on rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus ja isapuhkus.

Puhkusetasu makstakse üldjuhul hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kokkuleppel on võimalik puhkusetasu maksmisega viivitada kuni puhkuse kasutamisele järgneva palgapäevani. Puhkusetasu arvutamise korra sätestab „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” [riigiteataja.ee].

Täiesti eraldi liik on õppepuhkused ja nende andmist reguleerib täiskasvanute koolituse seadus.

Töösuhte lõppemine

Töösuhte lõppemine saab toimuda:

  • poolte kokkuleppel, st et nii tööandja kui töötaja saavad töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada
  • tähtaja möödumisel
  • lepingu ülesütlemisega

Töötaja saab lepingu üles öelda korraliselt, st mõjuva põhjuseta ja 30-päevase etteteatamisega, ja erakorraliselt − kas tema enda isikust tulenevatel põhjustel või seetõttu, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud.

Tööandja saab töölepingu üles öelda töötaja isikust või majanduslikest asjaoludest tulenevatel põhjustel (koondamine).

Tööandja peab ülesütlemisest töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:

  • alla ühe tööaasta – 15 kalendripäeva
  • 1 kuni 5 aastat −30 kalendripäeva
  • 5 kuni 10 aastat – 60 kalendripäeva
  • 10 ja enam aastat – 90 kalendripäeva

Kui töötaja on toime pannud olulise rikkumise, siis ette teatama ei pea.

Töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu saab lepingu üles öelda, kui on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui rikkumine on olnud raske.

Koondamisel maksab tööandja hüvituseks töötaja ühe kuu keskmise töötasu ning töötukassa vastavalt töötuskindlustuse seadusele [riigiteataja.ee]. Selleks peab tööandja töötukassat teavitama 5 päeva jooksul alates töölepingu lõppemisest.

Loe lisaks: töötajate ravikindlustus ja maksud [eesti.ee]

X