Sagedasemad vead äri rahastamisel

Ettevõttega alustamisel teevad paljud ettevõtjad rahaliste vahendite planeerimisel vigu, mis võivad juba stardihetkel saada väikeettevõtte käekäigule saatuslikuks.

Soovides kiirelt tegevusega alustada, tehakse rahaliste vahendite planeerimine poolikult või jäetakse hoopiski tegemata.  Selle tulemusena selgub ühel ebameeldival hetkel, et raha väikeettevõte käigushoidmiseks pole enam kusagilt võtta.

Rahaliste vahendite vale planeerimine

Mõni näide alustavate ettevõtjate rahaliste vahendite vale planeerimise tagajärgedest.

Vale tegevus Tagajärg
Raha kulutatakse sisseseade ostmiseks ja paigaldamiseks, kuid vajaliku koguse tooraine ostuks unustatakse rahalisi vahendeid planeerida. Tootmist ei saa alustada enne lisaraha leidmist.
Tooraine sisseostuhindade arvestamisel ei nähta ette, et tooraine hinnad võivad tõusta ja seepärast hinnatõusuks rahalisi vahendeid ei planeerita. Hinnatõusu korral saab toorainet osta vähem ja seega on võimatu  toota planeeritud kogust. Ettevõte jääb pikalt kiratsema.
Toodangu omahinda arvestades ei võeta arvesse toorainete võimalikke hinnatõuse. Toodangu omahind tõuseb ja saadav tulu väheneb. Võib ka juhtuda, et tuleb tõsta müügihinda ja toode või teenus ei ole enam konkurentsivõimeline.
Väikeettevõtja ei määra esimestel aastatel omale palka, et hoida kulude tase madalal ja unustab omahinna arvutamisel lisada arvestuslikku palgakulu. Äri edenedes on vaja inimesi tööle võtta ja palka maksta, kuid selgub, et palgakulu kergitab omahinda sedavõrd, et toode või teenus pole enam uue hinnaga müüdav.
Ei arvestata palkade suuruse määramisel väikeettevõtte asukoha keskmist palgataset. Võimatu on võtta tööle kvalifitseeritud tööjõudu.
Laenu võtmisel eraisikutelt (sugulased, vanemad jne) määratakse liiga suured perioodilised tagasimaksed või liiga lühike tagasimakse tähtaeg. Kohustusi ei saa täita ilma väikeettevõtte rahalist seisu halvamata. Ka ei suudeta selle tõttu kinni pidada tagasimakse tähtaegadest, mis kustutab väikeettevõtte  laenude saamise lootuse tulevikus.

Vale laenupoliitika

Paljudel juhtudel peavad väikeettevõtlusega alustajad oma äriideed ainulaadseks ja neil on kõrgendatud ootused rahaliste vahendite saamiseks pankadelt. Paraku huvitab panku „ainulaadsus” vähe ja ainult sellest lähtuvalt raha välja ei anta.

Pankadel on laenude väljastamisel kindel kord − väikeettevõtjal peab olema korralik äriplaan. Lisaks peab laenuvõtja andma pangale tagatise, mis garanteerib pangale laenusumma tagastamise ka siis, kui ettevõttega midagi juhtub. Eestis on kujunenud tagatiseks kinnisvara.

Millegipärast on ettevõtjatel levinud eksiarvamus, et kui juba midagi toodame või osutame teenust, siis küll leidub sellele ka ostjaid. Muretsetakse sisseseade, palgatakse töölised, kuid alles hiljem selgub, et toodangut või teenust pole müüa eriti kellelegi.

Näide vale laenupoliitika tagajärgedest:

  • Pank hindab väikeettevõtja äriplaani elujõuliseks ja on nõus laenu andma. Ettevõtjal endal kinnisvara pole ja kokkuleppel vanematega antakse pangale pandiks nende korter. Ootamatult tuleb turule suurtootja sarnase tootega, mis on tunduvalt odavam. Väikeettevõtja läheb pankrotti, pank võtab võla katteks tagatiseks olnud korteri. Tulemus – pole ettevõtet ega vanematel elukohta.

Vale lähenemine investorite kaasamisel

Ka siis, kui on tehtud korralik turu-uuring ja tootel või teenusel on olemas ostjad, unustatakse asjaolu, et raha kauba eest laekub mitmesugustel asjaoludel alles mõne aja pärast. Kui ei ole rahalist reservi puhuks, kui on vaja katta kauba eest õigel ajal laekumata arvetest saadav tasu, võib juhtuda, et väikeettevõttel ei jätku raha ettevõtte käigus hoidmiseks.

Kui väikeettevõtte käimapanekuks vajalikul hulgal raha ei jätku ja pangale ka võla katteks midagi pandiks anda ei ole, on võimalus otsida rahastajaks sobiv partner. Selleks võib olla eraisik, investeerimisfond, mõni teine ettevõte jne. Kõigil rahastajatel on raha eraldamisel oma kindlad reeglid.

Näited valest lähenemisest, kui äri rahastatakse investorite abiga:

  • Raha saamiseks rahakalt eraisikult lepitakse sellega, et suurem osa väikeettevõtte osakapitalist kuulub rahastajale. Rahastaja saab seega otsustusõiguse ja võib iga hetk väikeettevõtte üle võtta.
  • Investeerimisfondidel on eesmärk rahastamisega kasumit teenida. Et hoida kontrolli all väikeettevõtte tegevust, sõlmitakse leping, et fondi esindaja kuulub ka omanikeringi. Kui lepingu sõlmimisel ei lepita kokku täpseid tingimusi ja tähtaegu, tekib olukord, kus investor võtab oma kasumiosa välja ja väikeettevõtja jääb pikaks ajaks kasumita. On võimalik ka olukord, kus investor müüb ettevõtte edasi, kui näeb, et kasum ei kasva tema arvates vajaliku kiirusega.

Mõlemal juhul jääb äriga alustajale ainult „töörõõm”.

X