Laenuvajadus, laen, liising

Ettevõtte laenuvajadus võib tekkida selle loomisel (st stardikapitali otsimisel) ja ka siis, kui ettevõte on juba saavutanud stabiilse rahakäibe, kuid vajab tegevuse laiendamiseks kapitali. Laenu on eeskätt vaja siis, kui puhaskäibekapitali ei jätku.

Ettevõtte esialgset kapitalivajadust tuleb samastada investeerimisvajadusega. Kui äriidee teokstegemine nõuab suuremat kapitali, siis võiks puuduva raha saamiseks taotleda ettevõtlustoetusi (nt stardilaen) või kaasata erainvestor (nt riskikapitalist).

Kui ettevõtja on jõudnud aga olukorda, mil ta tahab ettevõtet arendada ja kasvatada müügikäivet, tekib tal vajadus lisainvesteeringute ja seega ka lisafinantseerimise järele.

Enne panka käibekapitali laenu taotlema minekut on soovitatav analüüsida rahakäivet mõjutavaid olulisi tegureid, näiteks:

  • ostjatelt laekumata arveid − pead jälgima, kui suure osakaalu käibest need moodustavad ja mida saaks ette võtta, et laekumata arveid vähendada;
  • kaubavarusid − pead hindama, kas varude suurus on optimaalne; laovaru peab olema nii suur kui vaja ja nii väike kui võimalik.

Kui ettevõtte käibevarade analüüs on tehtud ja on selgunud, et käibevara on hakanud nappima ettevõtte kiire arengu tõttu, võiks pöörduda panga poole laenutaotlusega.

Millist laenutoodet valida?

Ettevõtja peab endale väga täpselt selgeks tegema, missugust laenutoodet võimalikest ta sel hetkel vajab ja kui suur peaks olema laenusumma. Valet liiki laenuga ei pruugi see anda oodatud tulemusi.

Eesti pankades pakutavad põhilised laenuliigid:

    • Käibekapitali laen − on mõeldud käibekapitali püsivaks täiendamiseks. Sobib kasutada juhul, kui on näiteks vaja sisse osta hooajalisusest tingitud ühekordne suurem kaubapartii või leevendada mingi suurtellimuse täitmisel tekkiv lühiajaline kapitalivajadus. Käibekapitali laenu võib kasutada ka lühiajalisteks investeeringuteks.
    • Arvelduskrediit − laen, mille korral on võimalik oma arveldusarve saldoga minna miinusesse. Eelis on siin see, et intresse arvestatakse ainult summa eest, millega miinuses ollakse. Arvelduskrediit aitab leevendada käibevahendite nappust regulaarsete laekumiste vahelisel ajal. Näiteks kui ettevõte on ostjatele andnud maksetähtajaks 30 päeva, siis võib kuni arve tasumiseni tekkida käibevahendite puudus ja on otstarbekas kasutada arvelduskrediiti.
    • Faktooring − laen, mis on mõeldud kauba või teenuse müüjale. Faktooringu korral ostab pank müüjalt nõudeõiguse laekumata arvetele, tasudes müüjale avansilise makse (ca 75% arve kogusummast). Maksetähtaja saabudes tasub kauba või teenuse ostja arvesumma pangale ning pank tasub omakorda müüjale ülejäänud osa arvest, millest arvestab maha tasud faktooringu kasutamise eest.
    • Investeerimislaen − lisaks käibekapitali suurendamisele tuleb ettevõttel teha pikaajalisi investeeringuid, et uuendada või soetada põhivara. Tihti tuleb selleks pöörduda panga poole, et osta vara enda omandusse või liisida. Selle tarbeks on välja töötatud investeerimislaen, mis on mõeldud pikaajaliste, kuni 15-aastase tagasimaksetähtajaga investeeringute tegemiseks. Välja on kujunenud reegel, et investeeringutest ca 30% võiks olla omafinantseering ja ca 70% pangalaen ning keskmine laenuperiood võiks olla 5–7 aastat.

Loe lisaks, kas põhivarade soetamiseks valida laen või liising.

Laenu võtmine

Investeerimislaenu võtmisel võib pank nõuda äriplaani, mille koostamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata finantsprognoosidele, kuna ettevõte seob ennast laenukohustega pikkadeks aastateks. Finantsprognoos tuleb koostada samale perioodile, kui pikk on laen.

Laenude võtmisel tuleb arvestada

  • intresside tasumisega
  • laenu tagastamisega
  • lepingu sõlmimise kuluga
  • notaritasudega tagatise seadmisel
  • riigilõivude tasumisega

Pangaintressi kujunemisel mängib olulist osa EURIBOR, Euroopa keskpanga refinantseerimise intressimäär.

Ettevõtjatel, kes soovivad firmale soetada põhivara (autod, tootmisseadmed, kinnisvara jne), võib paratamatult tekkida küsimus, kas vajalik põhivara liisida või soetada see laenu abil. Otsustamiseks tuleb teada laenu ja liisingu erinevust ja eeliseid.

Laenulepingu korral on tegemist raha tegeliku liikumisega, st laenuvõtja arvelduskontole kantakse kokkulepitud summa. Seejuures kohustub ettevõte nimetatud laenu tagama lisatagatisega.

Liisingu all mõistetakse liisingfirma (finantseerija, investeerija, rendileandja) poolt vallasasjade või kinnisasjade rentimist, kus rendiobjekti omandiõigus on liisingfirmal ning valdus- ja kasutusõigus rentnikul.

Laenu on soovitatav kasutada tootmis-laohoonete ehituse või parenduse finantseerimiseks, käibevahendite täiendamiseks jms. Liisingut on otstarbekas kasutada kinnisvaraarenduseks, seadmete ja sõidukite soetamiseks jms. Suuremate projektide puhul võiks kasutada laenu ja liisingut korraga. Näiteks rajades tootmiskompleksi, võiks ehitust rajada laenuga, aga seadmed soetada kapitalirendi vahendusel.

Liisingulepingud ehk rendilepingud jagunevad peamiselt kaheks: kasutusrent ja kapitalirent.

Kapitalirent Kasutusrent
Rendilepingu lõppedes läheb vara omandiõigus üle rentnikule Rendilepingu lõppedes läheb vara tagasi rendileandjale
Rendimaksetest lähevad rentniku kuludesse ainult intressimaksed Rendimaksed kantakse täies ulatuses rendilevõtja kuludesse
Vara on arvel põhivahendina rendilevõtja bilansis Vara on arvel põhivahendina rendileandja bilansis
Vara amortisatsiooni arvutab rendilevõtja Vara amortisatsiooni arvutab rendileandja

Nii kapitali- kui ka kasutusrendi maksetele (kaasa arvatud intressidele) lisandub Eestis 20%  käibemaksu. Erandiks on kinnisvara soetamine kapitalirendiga, mille korral käibemaksu rendimaksetele ei lisata.

Liisingu (rendi) eelised

  • maksed tehakse sellest rahakäibest, mis saadakse liisinguobjekti kasutamisest
  • likviidse tegevuse puhul on võimalik kasutada vabanenud vahendeid muuks otstarbeks
  • liisingumaksed vähendavad maksustatavat kasumit (kasumimaksu korral)
  • liising võimaldab krediteerida varem kokkulepitud intressimääraga
  • võimalus 100-protsendiliseks finantseerimiseks
  • võimalus vähendada investeerimisriski ja riski, mis seotud seadmete moraalse kulumisega
  • kindlustuse võib sõlmida liisinguandja, mis annab võimaluse hajutada kohustusi
  • võimaldab paindlikult vara kasutada
  • liisinguandja võib võtta enda kanda ka liisinguobjekti tehnilise teenindamise
  • liisingufirmal on lihtsam tagada kasutuses olnud seadmete edaspidine kasutamine
  • pangapoolne analüüs keskendub vara väärtusele ja likviidsusele ning vähem rahakäibele. Kui laenu puhul on esmatähtis äriplaan ja rahakäive ning lõpuks tagatis ja selle väärtus, siis liisingu korral on üldjuhul tähtsam renditava vara likviidsus.

Liisingu puudused

  • suureneva inflatsiooni korral ei ole liisinguvõtjal võimalust osta liisinguobjekti liisingu lõppemisel omandusse jääkväärtusega ja saada sel moel kasu, vaid osta saab turuhinnaga
  • kapitaliliisingu korral võib liisinguobjekt nii füüsiliselt kui ka moraalselt kuluda, samas kui liisingumaksed võivad kesta edasi
  • kui vara kuulub liisingufirmale, siis lisakohustuste võtmine ja vara haldamine on tülikam
  • kasutusliisingu puhul lisandub käibemaks

Laenu eelis ja puudus

Laenu eelis on see, et tagatis jääb ettevõtte omandisse. See panditakse või koormatakse hüpoteegiga. Laenu võib alati kasutada ka muude lühiajaliste kohustuste tagamiseks, näiteks käibekapitali täiendamiseks või sellise vara soetamiseks, millel puudub järelturg, mis on aga liisingu korral väga tähtis.

Laenu puudus on madal tagatise aktsepteerimisväärtus (kinnisvara puhul kuni 66% tagatise turuväärtusest, sõidukite ja seadmete puhul kuni 50%).

Ettevõtte rahastamine isiklike vahenditega

Ettevõttesse isikliku raha paigutamise otstarbekuse kohta tuleb teha arvestusi samamoodi nagu võõrkapitali kaasamisel.

Tuleb arvestada, et pärast investeerimis- või laenutehingut vahetab raha omanikku. Raha kuulub edaspidi ettevõtjale, s.o äriühingule ja seda kasutavad äriseadustiku kohaselt äriühingu juhtorganid. Seega raha kasutamise üle ei otsusta enam investeerija ega laenaja. Erandiks on olukord, kui raha ja ettevõtte omanik on üks ja sama isik.

Ettevõtte vara, sh raha kasutamise üle otsustamine tuleneb rollist äriühingus –  kas ollakse omanik, juhatuse liige või töötaja. Seaduse järgi on volitatud isikuks juhatuse liige.

X