Ressursside vajadus, rahakäibe planeerimine ja finantsprognoosid

Ettevõtte käivitamiseks on alati vaja ressursse. Ressursse on alati piiratud koguses, seega on ettevõtja eesmärk piiratud ressursside tingimustes kombineerida nii, et saavutatav tulemus (kasu, kasum, ressursside efektiivne kasutamine) oleks võimalikult hea.

Ressursid

Ressursside ehk tootmisfaktoritena käsitletakse  üldjuhul maad, tööd (kui inimese vaimset ja füüsilist võimet), füüsilist- ja finantskapitali ning ettevõtlikkust. Ettevõtlikkust käsitletakse ressursina seetõttu, et kui ei ole ettevõtlikke inimesi, siis ülejäänud ressursid  jäävad lihtsalt kasutamata.

Tänapäeva infoühiskonnas peetakse oluliseks ressursiks ka infot ja teadmisi.

Milliseid ressursse on tegevusvaldkonnas vaja?

Eri liiki tegevusvaldkonnad nõuavad ka erinevaid ressursse. Üldjuhul tehakse vahet kapitalimahukate ja töömahukate tegevusvaldkondade vahel. Mida kapitalimahukam on ettevõtmine, seda rohkem läheb tõenäoliselt vaja esialgseid investeeringuid ja seega ka raharessurssi.

Põllumajanduslikus tootmises (maaviljeluses) on olulisim ressurss maa, selle viljakus ja logistiline asukoht. Tootmine on seda efektiivsem, mida suuremat pinda haritakse. Maa võib olla ettevõtja omanduses, kuid seda võib ka rentida. Olulised vajalikud ressursid on tehnika, inventar, väetised, tõrjevahendid. Üks töötaja võib eri masinaid kasutades harida ära suure maatüki. Investeeringute ja seega rahaliste ressursside vajadus võib alustamisel olla väga suur.

Loomakasvatusega alustamine võib samuti nõuda väga suurt kapitali (nt noorloomad, kari, hooned, tehnika, sööt).

Tööstusliku tootmise alustamisel on tihti oluline ettevõtte logistiline asukoht nii kaupade kui ka tööjõu olemasolu seisukohalt. Kui tegemist on töömahuka tootmisega (nt käsitöö, koosteoperatsioonid, vähene mehhaniseeritus), läheb vaja suhteliselt palju elavtööd ehk inimressurssi. Esialgne investeeringuvajadus ei pruugi olla väga suur (nt ruumide kohaldamiseks, käibevarade soetamiseks, töötajate väljaõppeks). Kõrge automatiseerituse- ja mehhaniseerituse taseme korral suureneb oluliselt füüsilise kapitali (nt seadmed, masinad) ja tehnoloogia vajadus. Tööstusliku tootmise juures on oluline taristu (nt energia, vesi, kanalisatsioon, transport jm) olemasolu ja tase. Esialgne investeeringuvajadus tööstuslikku tootmisettevõttesse võib olla väga suur.

Teenuste osutamisel võib eri liiki ressursside osakaal olla erinev. Mida kapitalimahukam on osutatav teenus (nt keemiline puhastus, kohvik, restoran, hotell, turismifirma), seda suurem on vajadus soetada seadmeid ja inventari, omada tagatist jms. Tihti on oluline ka ettevõtte asukoht klientide suhtes. Samas on olemas teenused, mille puhul esialgne ressursi ja seega investeeringuvajadus ei ole kõrge, kuid oluline on eeskätt elavtöö osakaal (nt koolitused, konsultatsioonid, raamatupidamine ja audiitoriteenused).

Kaubandusega alustamisel ei pruugi esialgne investeeringuvajadus olla samuti suur. See võib olla seotud eeskätt mingi kaubavaru soetamisega, aga ka lao- ja kaubanduspinna ning inventari rentimisega.

Infotehnoloogilises firmas on esmatähtsal kohal töötajad, nende oskused ja teadmised, kuid ka nn riist- ja tarkvara (nt arvutite ja arvutiprogrammide tase) ning kommunikatsioonid. Esialgne investeering ei pruugi nõuda eriti suuri finantsressursse.

Finantsvahenduses ja finantsinvesteeringute valdkonnas on oluline ressurss loomulikult raha. Mida paremini oskab ettevõtja raha paigutada ja välja laenata, seda suurem on tulu. Kasum sõltub ka kapitali esialgse paigutuse ja laenuressursi suurusest.

Kasumiplaan ehk tulude-kulude eelarve peaks kajastama ettevõtte majandustegevuse arengut ja andma vastuse küsimusele, kas tegemist on kasumliku äriga.

Kasumi planeerimine

Ettevõtja peaks vastama järgmistele tüüpküsimustele:

  • kas planeeritav äri on kasumlik?
  • kas minu ettevõte majandab end ära?
  • kui palju peaks müüma, et äri ja planeeritav investeering end ära tasuks?
  • kuidas kulusid kokku hoida?
  • milliseid kulusid saan mõjutada?

Kasumiplaan peaks algperioodiks olema detailsem ja lühiajalisem, kaugemaks tulevikuks üldisem ja pikaajalisem. Tavaliselt soovitatakse esimese aasta eelarve teha kuude kaupa, teise aasta eelarve kvartalite kaupa ning hilisemad perioodid aastaplaanina. Selliste intervallidega kulusid-tulusid saab kasutada lähteandmetena rahakäibe kavandamisel.

Rahakäibe (rahavoo) planeerimine

Rahakäibeplaani koostamise eesmärk on välja selgitada ettevõtte normaalse toimimise võime planeeritaval perioodil − kas ettevõttes olev ja ettevõttesse laekuv raha tagab jätkusuutlikkuse.

Enamik rahakäibeplaani kajastavaid ridu on vastavuses tulude-kulude eelarve struktuuriga. Lisanduvad investeerimist ja finantseerimist kajastav rahakäive. Kasumi- ja rahakäibeplaanid peaks olema koostatud perioodile, mis hõlmab näiteks laenu täielikku tagastamist. Perioodi lõpu rahasaldo on tavaliselt järgmise perioodi alguse rahasaldo.

Selleks, et hinnata alustava väikeettevõtja äriidee elujõulisust finantsprognooside läbiarvutamise abil, on tõhus abivahend EAS-i väljatöötatud isegenereeruvate finantsprognooside vorm.

Äriidee ise võib algul tunduda väga hea ja kasumlik. Kuid tegelikkuses ei tea ettevõtja tulude ja kulude vahekorda ilma finantsarvutusi tegemata. Enamikul juhtudel puudub alustaval ettevõtjal selleks raamatupidamisoskus, rääkimata finantsjuhtimisoskusest.

Tabelitena esitatud isegenereeruvate finantsprognooside vorm on alustavale väikeettevõtjale kasutamiseks väga mugavad. Vormide kõrval on ka kasutamisjuhised.

Isegenereeruvate finantsprognooside tabelite eelised:

  • tabeleid on lihtne täita − kõik olulisemad tulude ja kulude nimetused on tabelites juba kirjas (nii ei unune ükski kulurida täitmata);
  • alustav väikeettevõtja ei vaja kohe raamatupidaja abi − tabelites on valemid, mis arvutavad sisestatud andmed automaatselt ning need kantakse automaatselt üle teistesse vajalikesse tabeliosadesse;
  • alustav väikeettevõtja näeb täitmisel kohe oma äriidee tegelikku rahalist seisu − tabelisse kuude kaupa andmete sisestamisel selgub, kas ettevõtmine on ikka kasumlik või on tegelikke kulusid arvatust rohkem; kui prognoosid näitavad suurt kahjumit, tuleks hakata otsima uusi võimalusi kas tulude suurendamiseks või kulude kokkuhoiuks.

Kui tabelid näitavad suurt kahjumit, võiks kaaluda ka äriideest loobumist.

Ettevaatlik tuleb olla ka siis, kui tabelite täitmisel nähtub ülisuur kasum. Siin võib põhjuseks olla ülemäära optimistlikult kajastatud tulud või on ebareaalselt kirja pandud kulud või on mõni kulu hoopis välja jäänud.

Nõuanded tabelite täitmiseks

Isegenereeruvate finantsprognooside tabelite täitmisel tasub tähele panna järgmist:

    • alusta täitmist esimesest etteantud tabelist;
    • ridade täitmisel saad paika panna alustava ettevõtte tegevused ja nende maksumuse;
    • kui reale ei ole võimalik märkida tulu või kulu, jäta see lihtsalt tühjaks − ära kirjuta nendele ridadele nulle;
    • ära püüa täita tabelite neid ridu, mis on juba siniste arvudega täidetud (nendesse tekivad tulemused sisestatud andmete alusel automaatselt);
    • ettevõtjal on võimalus registreerida ettevõte ilma kapitali sissemaksuta; tabelis kajastatakse siis kapitali summa sissemakse kassakäibes alles sellel aastal, mille alustav ettevõtja ettevõtte registreerimisel kirja pani.

Juhul kui alustav ettevõtja on tegevust alustanud ilma isegenereeruvaid finantsprognoose kasutamata, saab ta nende abil oma ettevõtmise elujõulisust kontrollida. Tabeleid täites tuleb sellisel juhul sisestada lisaks algandmetele ka oma eelneva tegevuse andmed. Eelneva tegevuse andmed kantakse otse bilansi prognoosi tabelisse.

X