Kulud ja raamatupidamine

Korrektne raamatupidamine annab informatsiooni õigeteks finantsotsusteks, aitab vältida väärinfost tekkida võivat kahju ning hoiab kokku aega ja raha arvestuse pidamisel. Sõltuvalt ettevõtja oskustest ja ettevõtte suurusest on võimalik raamatupidamist teha ise, osta teenust sisse või võtta tööle raamatupidaja.

Ettevõtte raamatupidamist on reguleerib raamatupidamise seadus [riigiteataja.ee] ja seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid [easb.ee]. Kõik raamatupidamiskohustuslased peavad pidama tekkepõhist arvestust ehk kajastama majandustehinguid sõltumata sellest, kas raha on laekunud või makstud. FIE-del on võimalus alternatiivina pidada kassapõhist arvestust.

Kassapõhise arvestuse lihtsusest tulenevalt saavad FIE-d kulude kokkuhoidmiseks teha raamatupidamist ise. Tekkepõhise arvestuse korral tuleb aga kaaluda, kas on otstarbekam raamatupidamise tegemiseks palgata töötaja või teenust sisse osta.

Raamatupidamise alused

Iga majandustehingu tõenduseks peab olema algdokument, millele kehtestatud nõuded (kohustuslikud rekvisiidid) on kirjas raamatupidamise seaduses. Nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamakselt tuleb tasuda tulumaksu.

Majandustehingud tuleb kirjendada raamatupidamise registrites algdokumentide põhjal kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendamine on raamatupidamise viis, mis eeldab erialaoskusi. Seetõttu tuleb otsustada, kas kasutada raamatupidamisfirma teenust, võtta tööle raamatupidaja(d) või osta teenust võlaõiguse lepingu alusel. FIE-d saavad kassapõhise arvestuse korral raamatupidamisega ka ise edukalt hakkama.

Raamatupidamise registriteks nimetatakse andmekogumeid, kus majanduslik informatsioon on kirja pandud ajalises (kronoloogilises) järjekorras ja teisalt süstematiseeritult (kontode kaupa).

Kuna majandusaasta lõppedes peab koostama raamatupidamise aastaaruande, tuleb arvestussüsteemi paikapanemisel arvestada raamatupidamise seaduses kehtestatud reeglistikuga. Raamatupidamise aruandele kirjutab majandusaasta aruande koosseisus alla tegevjuhtkond (mitte raamatupidaja), seetõttu vastutab raamatupidamise korralduse eest ka tegevjuhtkond.

Algdokumente, raamatupidamise registreid, lepinguid, raamatupidamise sise-eeskirju jm raamatupidamise dokumente peab säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

Äriühing peab koostama ka raamatupidamise sise-eeskirja, mis sätestab kogu ettevõtte raamatupidamise korraldamise (sh algdokumentide käive ja säilitamine, varade ja kohustuste inventeerimine ning raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted).

Veendu, et sinu kasutatav raamatupidamistarkvara (programm) vastab kehtestatud nõuetele ja toetab õigusaktidele vastavat raamatupidamist.

Loe lisaks: raamatupidamise põhinõuded [eesti.ee]

Bilanss, kasumiaruanne ja rahakäibe (rahavoo) aruanne

Iga äriühing on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mille kolm olulisemat osa on bilanss, kasumiaruanne ja rahakäibe (rahavoo) aruanne.

Bilanss

Bilanss kajastab antud kuupäeva seisuga äriühingu finantsseisundit ning seda  peegeldab bilansi valem:

Aktiva  ehk  varad =  Passiva ehk  kohustused ja omakapital

Varad jagunevad käibevaradeks  ja põhivaradeks.

Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks. Omakapital näitab omanike paigutust, sh ka väljavõtmata osalust ehk jaotamata kasumit.

Majandustehingute toimel võib  bilansi üldmaht väheneda, suureneda või jääda muutumatuks. Aga pea meeles − iga majandustehingu toimumise järel jääb bilanss alati tasakaalu ehk aktiva = passiva.

Kasumiaruanne

Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, s.t majandustehingud näidatakse nende ajalise toimumise järgi, sõltumata raha liikumisest. Kassapõhiselt ehk  raha liikumise põhjal võivad  tehinguid kajastada ainult FIE-d.

Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) kajastab äriühingu aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Valida võib kahe kasumiaruande skeemi vahel. Erinevus on äritegevuse kulude kajastamises.

Kõik kasumiaruande skeemides nõutavad tulud-kulud võiks tinglikult jaotada järgmistesse rühmadesse:

  • põhiäritegevuse tulud-kulud
  • muu äritegevuse tulud-kulud
  • finantstegevuse tulud kulud
  • ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk dividendidelt)

Rahakäibe aruanne

Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum ≠ raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist − kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist.

Majandusaasta aruande koostamine

Iga äriühing peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest, ning esitama need äriregistrile.

Majandusaasta pikkus on tavaliselt 12 kuud. Erandjuhtudel, näiteks alustamisel, võib see olla lühem või pikem, kuid mitte üle 18 kuu. Majandusaasta tähtajad määrad sina ise oma ettevõtte põhikirjas.

Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine [eesti.ee] hõlmab viit etappi.

Maksud

Maksude ja maksete maksmise kohustus lasub igal äriühingul ja füüsilisest isikust ettevõtjal. Samuti on kohustuslik pidada korrektset raamatupidamis- ja maksuarvestust ning esitada maksudeklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile tähtajal.

Loe lisaks: info maksude ja tolli kohta [eesti.ee]

Ettevõtte kulude planeerimise reeglid

Ettevõtte käivitamisel peab oskama väga täpselt planeerida esimesi rahalisi väljaminekuid. Esmajoones tuleb välja arvutada investeeringute suurus loodava ettevõtte põhivarasse ning materjalide, tooraine ja seadmete ostmiseks.

Alustamisega kaasnevad ka kulud seoses asukoha valikuga, ruumide ostmise või rentimisega, tootmise või teenuse osutamise korraldamisega jne. Vajalik võib olla ka personali värbamine, valik ja väljaõpe.

Ettevõtte kulude planeerimisel, eelkõige toote (teenuse) omahinna kalkuleerimisel on tähtis eristada tootmiskulusid ja mittetootmiskulusid. Tootmiskulud määravad ära ettevõtte toodangu tootmisomahinna. Summeerides tootmiskulud ja mittetootmiskulud, saame ettevõtte täisomahinna.

Tootmiskulud:

  • põhikulud (toore, materjal, komponendid, otsetöö jms)
  • lisakulud (masinate töö, energia, inimtöö, kulum jms)

Mittetootmiskulud ehk tootmisvälised kulud:

  • turunduskulud (töötasu, reklaam jms)
  • üld- ja halduskulud (kontor, raamatupidamine jms)
  • finantseerimiskulud (intressikulu)

Tooteühiku täisomahinna kalkuleerimisel on seega aluseks põhikulud, neile liidetakse juurde lisakulud ja mittetootmiskulud.

Kogukulude planeerimist mingiks perioodiks nimetatakse eelarvestamiseks ja sellisel juhul tuleb silmas pidada nende muutumist tulenevalt tegevuse mahust. Sellisel juhul on otstarbekas võtta aluseks kulude liigitus muutuv- ja püsikuludeks.

Muutuvkulud on otseselt tootega (müügiga) seotud ja/või kanduvad otse üle tootesse (materjal, tükitöö). Püsikulud on seotud ettevõtte eksisteerimisega ning pole otseselt seotud müügiga (püsitöötasu, rent, kontorikulu, kulum, intressid, liisingukulu jms).

271-tab-ok

Kui sind huvitab, kui palju tuleb kehtestatud hinnaga toota ja müüa selleks, et jõuaksid oma alustava ettevõttega kasumisse, arvuta välja kasumilävi ehk tasuvuspunkt. See võib olla väljendatud kas tükkidena või müügimahuna rahaliselt.

tasuvuspunkt = püsikulud : (ühiku hind – ühiku muutuvkulu)

Asjaolu, et saavutatakse sissetuleva ja väljamineva raha tasakaal, ei tähenda veel alati, et äri on kasumis. Ja vastupidi − ületades kasumi mõistes tasuvuspunkti, ei tähenda see tingimata raha ülejääki. Äri on käima läinud siis, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte kasumlik.

X