Vaata peasisu Ühtekuuluvuspoliitika logo 2021-2027 (kaasrahastanud EU, EST)

Tootearenduse toetus

Toetame ettevõtete arendustegevust

Julgustame ettevõtjaid investeerima rohkem arendustegevusse, mille tulemusena töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused.

Toetuse taotlusi saab esitada jooksvalt.
Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik eelnõustamine.

Nimi
Tootearenduse toetus
Suurim toetus
500 000
Omafinantseering
vähemalt 55%
Kogu toetussumma
15 000 000
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

Mille jaoks toetust saab?

 

  • toetuse osakaal projekti abikõlblikest kuludest on kuni 45% väikeettevõttele, 35% keskmise suurusega ettevõttele ja 25% suurettevõttele

Mis minu ettevõttes muutub?

Pärast tootearendust:

Suureneb rahvusvaheline müügitulu

Valmib konkurentsivõimeline toode või teenus

Kasvab toote või teenuse lisandväärtus

Infopäev 23.mai 2023 kell 10.30-12.30

TAIE fookusvaldkonnad – Kadri Mats (MKM) ja Julia Rosend (HM) Slaidid.
Innovatsiooni- ja arendusosak – Kristiina Niilits (EIS) Slaidid.
Tootearenduse toetus – Erki Varbola (EIS) Slaidid.

Infopäeva salvestus – SIIN

 

Eelnõustamine

Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik nõustamine. Nõustamise kokkuleppimiseks võta palun ühendust oma kliendihalduriga või täida allolev vorm.

Taotluse ettevalmistamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Taotlemisele eelneva majandusaasta aruanne või finantsaruanded (kui majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on saabunud, peab aruanne olema esitatud äriregistrile)
  • Jooksva aasta bilanss ja kasumiaruanne viimase lõppenud kvartali seisuga
  • Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal

Taotluse esitamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas:

esita taotlus

Taotluse hindamine

Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt valikumetoodikale.

Soovitame valikumetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Projekti elluviimine

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, on sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.

NB! Jälgi, et kasutad õige rahastusperioodi toetuse logosid.

SF  perioodi 2014-2020 vahenditest toetatud projektidel tuleb lisaks toetuse saamisel liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames lisada tekst “Rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames“.

Teenuse/kauba hankimise korraldamisel on mittehankekohustuslaste puhul oluline:

  • toetusraha säästlik kasutamine
  • kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande/pakkumiskutse esitamine
    ostmisel olemasoleva konkurentsi kasutamine, konkurentsi edendamine, sh. vajadusel hinnapakkumiste küsimine väljastpoolt Eestit
  • hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
  • tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel
    Hinnapakkumiste võtmise nõuded ja juhised
  • 60 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
    Vaata riigihangete registri kasutusjuhendit (vaata “Juhend toetuse saajale, kes ei ole hankija RHS tähenduses”)

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Aruandlus

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​toetuse keskkonna kaudu:

Esita aruanne

SF perioodi 2014-2020 vahenditest toetust saanud projektide aruandlus:

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Projekti etapid

TAIE fookusvaldkonnad – Kadri Mats (MKM) ja Julia Rosend (HM) Slaidid.
Innovatsiooni- ja arendusosak – Kristiina Niilits (EIS) Slaidid.
Tootearenduse toetus – Erki Varbola (EIS) Slaidid.

Infopäeva salvestus – SIIN

 

Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik nõustamine. Nõustamise kokkuleppimiseks võta palun ühendust oma kliendihalduriga või täida allolev vorm.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Taotlusele tuleb lisada veel:

  • Taotlemisele eelneva majandusaasta aruanne või finantsaruanded (kui majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on saabunud, peab aruanne olema esitatud äriregistrile)
  • Jooksva aasta bilanss ja kasumiaruanne viimase lõppenud kvartali seisuga
  • Kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne) tuleb esitada, kui ettevõte kuulub kontserni ja kontserni kuulumine ei ole tuvastatav äriregistri andmete põhjal

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas:

esita taotlus

Kõiki taotlusi hinnatakse vastavalt valikumetoodikale.

Soovitame valikumetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!
Olles saanud toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, on sul kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.

NB! Jälgi, et kasutad õige rahastusperioodi toetuse logosid.

SF  perioodi 2014-2020 vahenditest toetatud projektidel tuleb lisaks toetuse saamisel liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames lisada tekst “Rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames“.

Teenuse/kauba hankimise korraldamisel on mittehankekohustuslaste puhul oluline:

  • toetusraha säästlik kasutamine
  • kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ehk pakkujatele ühesuguse lähteülesande/pakkumiskutse esitamine
    ostmisel olemasoleva konkurentsi kasutamine, konkurentsi edendamine, sh. vajadusel hinnapakkumiste küsimine väljastpoolt Eestit
  • hinnapakkumiste küsimise ja saamise dokumentatsiooni säilitamine ajaliselt loogilises järjestuses ehk hankimine läbipaistvalt ja tagantjärgi kontrollitavalt
  • tehingute tegemine on keelatud tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isikute vahel
    Hinnapakkumiste võtmise nõuded ja juhised
  • 60 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris
    Vaata riigihangete registri kasutusjuhendit (vaata “Juhend toetuse saajale, kes ei ole hankija RHS tähenduses”)

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-​toetuse keskkonna kaudu:

Esita aruanne

SF perioodi 2014-2020 vahenditest toetust saanud projektide aruandlus:

Jooksvate küsimuste tekkimisel, oleme sulle alati toeks!

Abiks taotlejale

Klienditeenindus

[email protected]

627 9700

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Kuidas käivad kokku trepijooks ja innovatsioon?

Möödunud aastal avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooniindeksi järgi on Eesti viimase seitsme aastaga teinud Euroopa Liidu riikidest kõige suurema arenguhüppe innovatsiooni alal. Siiski ei ole me veel selle näitajaga jõudnud kõrgeimasse liigasse – selleks peame sammuma kõrgemale innovatsioonitrepil, kirjutab EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooniosakonna juht Inge Laas. Euroopa innovatsiooni võrdlustabeli tipus troonib liidrina Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani ja Belgia. Need on riigid, kus nii era- kui ka avalik sektor panustab võrreldes teistega oluliselt suuremas mahus teadus-arendustegevustesse. Kui siiamaani oleme saanud oma majandust arendada eelkõige juba olemasolevaid tehnoloogiad kasutusele võttes, siis tippliigasse jõudmiseks peame panustama rohkem innovatsiooni ning saama tehnoloogiate kasutajatest

Madis Raukas: rakendusuuringute keskus täidab tühimiku teadus-arendus maastikul

Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahuka tootearenduse läbiviimiseks. Keskuse loomise raames lisandub AS Metroserdi tegevustele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on, kirjutab EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas. Me oleme paari aastaga EASi ja KredExi rakendusuuringute programmi raames nõustanud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates erinevatest liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise, isejuhtivate sõidukite ja digiravimiteni. Igapäevaselt ettevõtete ja teadusasutustega töötades on ilmnenud tühimik Eesti innovatsioonimaastikul – nimelt on meil mitmetes valdkondades rahvusvaheliselt tunnustatud teadusrühmad ja ambitsioonikad ettevõtted, kuid puudub platvorm teadusuuringute viimiseks tööstuslikule

Rakendusuuringute programm on ettevõtjate seas üha populaarsem

EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba

Uudset biomaterjali arendav Sutu: pilliroog on Põhjamaade bambus

Saaremaal toimetav Sutu OÜ on kogunud tuntust kui üks esimesi pilliroost kõrte valmistajaid. Ehkki nõudlus jätkusuutlike kõrte järele on suur, pole ettevõte jäänud loorberitele puhkama – viimased kolm aastat on koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega usinalt toimetatud pilliroost biokomposiitmaterjali väljatöötamise nimel. Sutu sai alguse pisut rohkem kui kolme aasta eest kahe pere ettevõttena. Pilliroost kõrsi ajendas perekond Saart valmistama Euroopa Liidu otsus keelustada ühekordsete plastikkõrte kasutamine. „Pilliroog on umbrohi, mida maaomanikul tuleb nagunii niita. Mõtlesime, et võiks sellest ju midagi kasulikku teha,“ sõnas Sutu kaasasutaja ja tegevjuht Ailet Õis-Saar, kelle abikaasa ning äripartner Kaido Saar tunneb tänu oma Saaremaa juurtele pilliroo

Rakendusuuringute programm lihtsustab kandideerimist Euroopa Innovatsiooninõukogu kiirendisse

EASi rakendusuuringute programm (RUP) sertifitseeriti Euroopa Innovatsiooninõukogu kiirendi (EIC Accelerator) meetme pistikprogrammide hulka, mille eesmärk on toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekte. Selle tulemusel saavad RUPis osalenud ettevõtjad esitada taotluse rahvusvahelisse kiirendisse väiksema vaevaga. „Eestis tegutseb hulgaliselt tehnoloogiliselt kõrgetasemelisi ettevõtteid, kes eelmisel rahastusperioodil said Euroopa Liidu konkurentsitihedast väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud meetmest rahastust üle 30 miljoni euro ulatuses,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kelle sõnul on nüüd sellistele ettevõtetele avanemas uus võimalus. „EIC kiirendi on üks atraktiivsemaid ja konkurentsitihedamaid ettevõtjatele suunatud Euroopa Liidu rahastusmeetmeid, mistõttu mul on hea meel, et rakendusuuringute programmis osalejatel

Tagasi üles