• Eesti-Austria ühisfirma crystalsol muudab oma painduvate päikesepaneelidega päikeseenergia tootmise paradigmat nii Maal kui kosmoses. crystalsol on välja arendanud ja patenteerinud täiesti uut tüüpi painduva päikesepaneeli, mis ühendab endas kõrge efektiivsusega monkristallilise materjali ja madalate kuludega rullilt rullile tootmise.

  • NASA astronaut Peggy Whitson (pildil) purustas järjekordse kosmoserekordi. Niikuinii on ta esimene naisastronaut, kes sai Rahvusvahelise kosmosejaama komandöriks, ja tänavu juba teist korda. Ta on avakosmoses kõige rohkem (8 korda) käinud naine, ja ta on ka kõige vanem naine (57), kes on üldse kosmoses käinud. 25. aprillil sai temast ka kokku kõige kauem kosmoses viibinud ameeriklane, purustades 534 päevaga senise rekordi. Üldse kõige kauem kosmoses viibinud inimene on Venemaa kosmonaut Gennadi Padalka (kokku 879 päeva).

    Foto: NASA

     

  • Milline on parim viis juhtida robotseadet, kui sa ise tiirled kosmoselaevaga orbiidil, robot aga toimetab kaugel all mõne taevakeha pinnal? Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) töötab selliseid lahendusi välja. Foto on katsest ESA tehnoloogiakeskuses Hollandis, kus auto suurust kulgurit juhtis inimene teisest ruumist. Operaatori vasak käsi juhtis kulgurit takistustest mööda, samal ajal kui tema parem käsi (fotol) juhtis kulguri robotkätt ja haaratsit.


    Foto: ESA

  • Soome ettevõtted on juba aastaid Euroopa kosmoseäris edukalt toimetanud. Eelmisel kuul aga sai Soome ka selles mõttes kosmoseriigiks, et kosmosesse, täpsemalt Rahvusvahelise kosmosejaama pardale jõudis esimene Soome satelliit Aalto-2. Pildil on Reaktor Space Lab’i üks asutajaid Tuomas Tikka (paremal) ja Aalto satelliidiprogrammi juht professor Jaan Praks.

    Foto: yle.fi/uudiset

  • Siin on ESA 2016. aasta üks tipphetki, kus ESA astronaut Tim Peake tegi selfi oma seiklusest avakosmoses. Temal ja paarimehel Tim Kopral tuli välja vahetada rikkis pingeregulaator. Nad pidid plaanitust varem kosmosejaama naasma, sest Tim Kopra avastas oma kiivrist vett.  „See meeliülendav avakosmosesse väljumine jääb meelde igaveseks – see on tõeliselt uskumatu tunne,“ ütles Tim Peake. Foto: ESA/NASA

Uudised

Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest, vahendab ERR.

Maa pildistatud Rahvusvahelisest kosmosejaamast NASA

Maa oma kaitsvas mullis. Foto on tehtud aprillis 2015 Rahvusvahelise Kosmosejaama pardalt. Foto: NASA

Täiendav barjäär moodustub ülimadalsageduslike raadiolainete toimel, mida kasutatakse allveelaevadega side pidamiseks. Mõned lained ulatuvad Maa atmosfääri ja sellest kaugemale. Avakosmoses mõjutavad need laetud osakeste liikumist sedavõrd palju, et neist moodustub õhukest mulli meenutav struktuur.

NASA töörühm leidis 2012. aastal orbiidile saadetud satelliitide kogutud andmeid uurides, et mulli äär langeb peaaegu täpselt kokku Van Alleni kiirgusvööndi sisemise vööndi piiriga. Vöönd koosneb kõrge energiaga laetud osakestest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned. Teadlased kahtlustavad, et kosmose võidujooksu haripunktis 1960. aastatel asus sisemine vöönd Maale lähemal, sest seda lainesagedust kasutati toona oluliselt vähem.

Tehismullid aitavad töörühma hinnangul kaitsta planeeti Päikesel vallanduvate loidete eest, mis paiskavad kosmosesse suurtel kiirustel määratutes kogustes laetud osakesi. Need omakorda võivad kahjustada Maa ümber tiirlevaid satelliite ja häirida elektrivõrkude tööd isegi maapeal.

Nii loodavad teadlased, et väga madalasageduslikke raadiolainetest oleks tulevikus abi päikesetuule kahjuliku mõju vähendamiseks. Külma sõja ajal üritas USA kasutada samal otstarbel üliõhukesi vasktraate. Katse kukkus aga läbi. Samal ajal tekitasid Maa ülaatmosfääris nii Nõukogude Liidu kui ka USA poolt korraldatud tuumakatsetud ülienergeetiliste osakeste pilvi, mis kahjustasid orbiidile lennutatud tehiskaaslasi.

Uurimus ilmus ajakirjas Space Science Reviews.

Allikas: ERR, toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Loe edasi

Video





Teated ja tagasiside toimetusele

Taivo Paju, taivo.paju@directormeedia.ee, 50 87228

Teated




Üritused

Rahvusvaheline kosmosehackathon

Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi hackathon Tartu Observatooriumis. Loe lähemalt siit.

Partnerid