Korduma kippuvad küsimused

Last Updated (Wednesday, 21 September 2011 13:49) Written by Raido Thursday, 23 October 2008 05:44

Teadmiste ja oskuste arendamise projektide toetamist reguleerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 16. juuni 2008. a. määrus nr 52 (edaspidi Määrus).

2. Kes saab teadmiste ja oskuste arendamise toetust taotleda?

Taotlejaks võib olla:

1. füüsilisest isikust ettevõtja või Eestis äriregistrisse kantud äriühing;
2. Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ettevõtjate ühendus juhul kui on määratletavad kasusaavad ettevõtjad;
3. Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud kutseühendus juhul kui on määratletavad kasusaavad ettevõtjad;
4. inkubaator juhul, kui kasusaajaks on ettevõtjad või eelinkubatsioonis osalevad füüsilised isikud;
5. MAK juhul kui kasusaajad on ettevõtjad.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul on oluline jälgida, et tegemist oleks organisatsioonidega, mis esindavad ettevõtjate huve ja mille eesmärk on ettevõtjate ja/või valdkondade arendamine. Ühistaotluste puhul saavad taotlejaks olla üksnes punktides 2-5 kirjeldatud organisatsioonid.

3. Mida peaks tegema enne taotluse esitamist?

Esmalt peab ettevõtjal olema selge ettekujutus oma plaanidest, tegevustest ja soovidest. Kindlasti tuleb tutvuda toetust reguleeriva Määrusega ja infomaterjaliga EASi koduleheküljel  Teadmiste ja oskuste arendamise toetus

4. Kas elektrooniliselt tuleb saata kogu taotlus, st taotlusvorm koos lisadokumentidega?

Ei, elektrooniliselt tuleb saata ainult taotlusvorm koos eelarvega MS Exceli formaadis, kuna taotluses olevaid andmeid on EASil vaja edasi töödelda. Taotlusvormi elektroonilise versiooni võib edastada EASile elektroonilisel andmekandjal (CD, mälupulk) või saata e-mailile This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it (märkida kirja sisusse ettevõtte nimi ja mis taotlusega on tegemist).

5. Mis dokument on lähteülesanne?

Lähteülesanne on ettevõtja poolt koostatud dokument, kus on kirjeldatud ettevõtte eesmärgid, planeeritavad tegevused, olemasolev ressurss, sh tööjõud ja toodud välja arengutakistus. Arengutakistuseks teadmiste ja oskuste kontekstis on, kas koolitusvajadus või ettevõttevälise know-how kaasamise vajadus. Lähteülesanne peab andma selge vastuse küsimusele, miks konkreetset projekti (või tegevust) tehakse. Lähteülesande alusel on ka koolitajatel ja konsultantidel võimalik ettevõtjale parim lahendus välja pakkuda. Lähteülesande soovituslik struktuur asub siin (doc). Lähteülesande põhjal teeb teenusepakkuja oma hinnapakkumise või ettevõtja valib talle sobiva teenuse.

6. Mis dokument on arendustegevuste plaan?

Arendustegevuste plaanist peavad olema näha ettevõtte lähema paari-kolme aasta plaanid ettevõtte ja tema töötajate arendamise valdkonnas. See võib sisaldada mistahes valdkondi ja tegevusi, lähtudes ettevõtte strateegilistest eesmärkidest. Ka siis, kui ettevõttel puudub strateegia, on ettevõtjal olemas idee/nägemus/visioon/vajadus/eesmärk, mis ühe või teise tegevuse ellu kutsub. Arendustegevuste plaani eesmärk on näha tervikpilti organisatsiooni planeeritavast arengust. Arendustegevuste plaan võib sisaldada muuhulgas investeeringuid, töötajate koolitusi, protsesside parendamise tegevusi, juhtimissüsteemide juurutamist, tootearendust, uute turgude hõivamist, arendustöötajate kaasamist ja palju muud.

7. Mis on koolitusprogramm?

Koolitusprogramm sisaldab koolitusteenuse pakkuja poolt koostatud lahenduse kirjeldust, sh koolituse eesmärk ja eeldatav tulemus, teemakava (teema arendus), kasutatav metoodika, koolituse maht akadeemilistes tundides/koolituspäevades jms ning info koolituse läbiviimisega seotud investeeringu kujunemise ja maksumuse kohta.

8. Kuidas määrata enda kuuluvust väikeettevõtjate ja suurettevõtjate hulka?

Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, 6. aug 2008 (üldine grupierandi määrus) I Lisa Artikkel 2 mõistes on töötajate arv ja rahalised künnised, mis määravad kindlaks ettevõtte kategooria järgmised:

1. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.
2. VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.
3. VKEde kategoorias loetakse mikroettevõteteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Antud numbriliste väärtuste hindamisel tuleb arvesse võtta ka ema- ja tütarettevõtted, s.t. vaadata tuleb kogu kontserni.

Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei ole mikro-, väike- ega keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa mõistes.

9. Mille järgi arvestatakse tegevuste kuulumist projekti perioodi?

Projekti perioodi määrab taotleja projekti taotluses. Projekti periood peab algama 5 (viis) tööpäeva peale taotluse esitamist EASile. Kõik tegevused peavad olema projekti perioodis. Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, aga hiljemalt 31. detsembril 2015. aastal ning tingimusel, et kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.

Kui toetust taotletakse õppereisi või välismessi ühiskülastuse korraldamiseks, tuleb taotlus esitada vähemalt 30 (kolmkümmend) tööpäeva enne õppereisi või välismessi ühiskülastuse algust.

10. Kuidas määrata, kas koolitus kuulub üldise töö- ja juhtimisalase või erikoolituse valdkonda?

Erikoolitus on koolitus, mille raames õpitut saab vahetult ja peaasjalikult kasutada toetuse saaja juures töötaja praegusel või tulevasel töökohal ja millega antakse oskusi, mida ei saa üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse või mida saab üle kanda üksnes piiratud ulatuses.

11. Kas volitatud esindusõigusliku isiku puhul võib volikirjast olla koopia?

Ei, volikiri peab olema originaal.

12. Mida teha, kui taotlejaks on börsiettevõtte või ettevõte, kes kuulub börsiettevõttega ühte kontserni ning seetõttu ei saa avaldada finantsprognoose?

Sellisel juhul tuleb lisada vastav märge taotlusvormile ja avaldada prognoosid esimesel võimalusel, kui börsireglement lubab.

13. Kui teenus maksab alla 5 000 euro, kas siis ei ole vaja ühtegi pakkumist?

Ettevõttel peab temale vajaliku koolituse või nõustamise kohta olemas olema, kas hinnapakkumine, muu kirjalik kokkulepe ja/või veebis vabalt kättesaadavad andmed pakutava teenuse sisu kohta, mille alusel ettevõtte otsustab konkreetset teenust osta. Hinnapakkumisi nõutakse taotluse kohustuslike lisadokumentidena juhul, kui toetust taotletakse projektile, millega seoses ühelt teenusepakkujalt planeeritakse osta teenust/teenuseid rohkem kui 5 000 euro eest.

14. Koolitust, mida ettevõte soovib, pakub vaid üks koolitusfirma. Samas on taotletav toetus üle 5 000 euro, mis tähendab, et on vaja esitada 2 võrreldavat hinnapakkumist. Kas antud juhul ei saa see ettevõte toetust taotleda?

Kui turul (Euroopa Liidus) teisi pakkujaid ei ole, siis tuleb lisada Taotlusesse vastavasisuline selgitus Konsultandi/koolitaja valikupõhjenduse lahtrisse.

15. Kas piisab, kui esitada koolituse/konsultatsiooni läbiviija pädevust ja tegutsemise õigust tõendavaks dokumendiks koopia koolitusfirma koolitusloast?

Ei, koolituse/konsultatsiooni läbiviija pädevust tõendab koolituse/konsultatsiooni läbiviija CV ja tema kompetentsi tõendavad dokumendid. Kui koolitaja/konsultant tegutseb valdkonnas, kus on nõutud luba või litsents, siis peab ka selle taotlusele lisama. Kui koolituse/konsultatsiooni läbiviija CV on interneti teel kättesaadav, siis ei ole vaja seda taotlusele lisada, vaid piisab kui taotlusvormi kirjutada veebiaadress, kus see asub. Väljaspool Eestit toimuvate erialaste konverentside esinejate litsentside, koolituslubade ning CV-de esitamine pole kohustuslik.

16. Kas kvaliteedijuhtimissüsteemide arendamise ja juurutamise toetamise puhul on oluline EASile esitada ka väljastatav sertifikaat?

Jah.

17. Kas audit, mille viib kvaliteedijuhtimissüsteemide arendamise ja juurutamise projektide puhul ettevõttes läbi sertifikaati väljastav organisatsioon, on abikõlblik?

Jah.

18. Millistest muudatustest tuleb projekti elluviimisel EASi teavitada?

Projekti edukaks elluviimiseks ja toetuse kiireks väljamaksmiseks on EASi vaja teavitada projekti käigus tekkinud kõikidest muudatustest jooksvalt, saates projekti menetlenud konsultandile e-mail. Teatud juhtudel on tarvis taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Näiteks juhul kui soovite muuta projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke, vahetub konsultant või koolitaja, muutub õppereisi sihtkoht või ühiskülastatav välismess, soovite muuta projekti eelarvet, kui sellega kaasnev muudatus on suurem kui 30% eelarvereast ja vähemalt 4 000 eurot, muudate projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva (kuid mitte hilisemaks kui 2015. a. 31. augustiks). Kui toetuse saaja taotleb projekti rahuldamisotsuse muutmist, on vaja esitada sellesisuline avaldus koos põhjendusega, miks muutmist soovitakse. Põhjendused ja selgitused on vajalikud selleks, et projekti muutmine toimuks kooskõlas õigusaktide ning taotlemisel esitatud andmete, projekti eesmärkide ja tegevustega.

19. Kas sularahas tehtavad tehingud on abikõlblikud?

Ei, määruse § 6 lg 6 sätestab, et abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

20. Kas käibemaks on abikõlblik kulu?

Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Näiteks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane.

21. Kas eksamitasud on abikõlblikud?

Jah on, kui eksam on koolituse lahutamatu osa.

22. Kas lõpparuandega tuleb igal juhul esitada ka tunnistuste koopiad?

Ei, määruse § 21 lg 4 punkt 4 sätestab, et koolituse korral tuleb esitada tunnistus või sertifikaat, või koolitaja poolt väljastatud tõend koolituse läbimise kohta, või kui tunnistust, sertifikaati või tõendit ei väljastata, siis koolitusel osalejate registreerimisleht, kus on nii koolitaja(te) kui ka koolitusel osalejate allkirjad.

23. Mis on kinnituseks konverentsil osalemise kohta?

Konverentsil osalemise kinnitusena tuleb esitada registreerimise kinnitus ja sõidudokumendid (näiteks lennu- või laevapiletid, lähetusaruanne vms).

24. Kuidas arvutada vähese tähtsusega abi (VTA) ja kui palju võib selleliigilist abi saada?

Palun lugege vähese tähtsusega abi kohta lähemalt siit Riigiabi

25. Kui palju võib toetust saada?

Alates 1. novembrist 2010. a võib üks kasusaaja edaspidi toetust kokku saada maksimaalselt 64 000 eurot. Infot saadud toetuste kohta saate soovi korral This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it