Korduma kippuvad küsimused

Last Updated (Friday, 02 September 2011 10:55) Written by Jürg Samel Monday, 05 October 2009 10:57

Vastus:

Kui potentsiaalne taotleja on käinud EASis oma äri- ja projektiideed tutvustamas ning mõnes küsimuses nõu küsimas, siis see on konsultatsioon.

Eelnõustamine "Loomemajanduse tugistruktuuride toetuse" nõudeid arvestades on vormikohase projektikirjelduse esitamine EASile hiljemalt 2. oktoobriks 2011. Projektikirjelduse ametlik esitamine annab taotlejale õiguse esitada hiljemalt 1. novembriks 2011 täiemahulise taotluse.

Kirjalik tagasiside tuleb peale projektikirjelduse ametlikku esitamist, mitte peale konsultatsiooni.

2.  Kes või millised organisatsioonid saavad olla taotlejad, kas juba toimivad inkubaatorid ja arenduskeskused (st. maakondlikud arenduskeskused) või võib olla ka alles loodav keskus, mis hetkel tegutseb MTÜna?

Vastus:

Antud meede on mõeldud neile eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes tegutsevad valdkondliku või piirkondliku loomemajanduskeskusena.  See on kooskõlas meetme eesmärkidega: ettevõtlusaktiivsuse suurendamine loomemajanduses, loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ning loomeettevõtjate ja teiste valdkondade ettevõtjate koostöö hoogustamine soodsa tegevuskeskkonna loomise ja koostöö arendamise kaudu.

Sellise tugistruktuuri tegevuskavas (äriplaanis) peavad olema näidatud, kuidas tegutsemiskeskkonna loomise ja arendamise ning nõustamis- ja arendusteenuste pakkumise kaudu meetme elluviimise tulemusena kasvab loomeettevõtjate hulk, tekib sünergia läbi loomeettevõtjate ühistegevuse ja ressursside jagamise, kasvab loomeettevõtjate käive (sealhulgas ekspordikäive), suureneb kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal loomeettevõtjate käibes ning suureneb teiste ettevõtlusvaldkondade toodete ja teenuste lisandväärtus läbi koostöö loomeettevõtjate ning loomeinimestega.

3. Kas taotleja vastavuse hindamine toimub organisatsiooni põhikirja alusel või hinnatakse tegevuste kirjeldust?

Vastus:

Vastavalt määruse § 10 lõikele 1 võivad antud toetuse taotlejaks olla Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud, kes tegutsevad loomemajanduse piirkondliku või valdkondliku arenduskeskusena. Arenduskeskuse olemus on lahti seletatud määruse § 4 punktide 5 ja 6. Oluliseks lisadokumendiks, millest hindamisel lähtutakse, on äriplaan - selles deklareerib taotleja oma missiooni ja strateegilised eesmärgid ning tegevuskava nende elluviimiseks. Lisaks saab vastavushindamisel aluseks võtta taotleja majandustegevuse aruanded, kus on kajastatud/ära nimetatud ka põhitegevusala kui selline. Täiendavalt on võimalik hankida infot ka põhikirjast, kuid otsest vajadust põhikirja muutmiseks kõnealusest meetmest toetuse taotlemise eesmärgil ei ole. MTÜde ja SAte puhul vastavushindamise käigus võetakse aluseks eelkõige taotleja juhtorgani poolne kinnitus, et taotlejaks oleva organisatsiooni tegevus kattub määruses kirjeldatuga.

Kuid vastavushindamisest olulisem aspekt on siiski esitatava taotluse ehk projekti sisu, jätkusuutlikkus ja kandevõime. Tegevuste kirjeldus, põhjendatus ja vajalikkus ning meetme eesmärkide täitmine on taotluste hindamisel määravaks.

4.  Kas toetust võib taotleda osaühing?

Vastus:

Määrus ei sea tõkkeid  taotlejale organisatsioonilise vormi osas. Seega taotlejaks võivad olla kõik Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud.

5. Kas tootmisettevõtetele reklaami- ja turundusteenuseid osutav äriühing võiks samuti toetuse saamiseks taotluse esitada?

Vastus:

Antud meede on mõeldud neile, kes tegutsevad valdkondliku või piirkondliku loomemajanduskeskusena. Loomemajanduse valdkondadeks on: arhitektuur, audiovisuaalvaldkond, disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuriväärtused, käsitöö, meelelahutustarkvara, muusika ja reklaam. Meetme eesmärgid  (ettevõtlusaktiivsuse suurendamine loomemajanduses, loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ning loomeettevõtjate ja teiste valdkondade ettevõtjate koostöö hoogustamine soodsa tegevuskeskkonna loomise ja koostöö arendamise kaudu) on seatud loomemajanduse arendamiseks.

Seega äriühing, kes tegeleb turundustegevustega üldiselt, mitte loomemajanduse mõistes, ning äriühing, kes ei ole loomemajanduse tugistruktuurina tegutsev arenduskeskus, ei kvalifitseeru selle meetme kaudu toetamisele.

6. Kas eelnõustamise vormile peab lisama muid dokumente?

Vastus:

Ei pea, kuid eelnõustamise käigus esitatav projektikirjelduse vorm peab olema nõuetekohaselt täidetud ja esitatud hiljemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru sulgemist, st hiljemalt 2. oktoobriks 2011. Ilma eelnõustamisvormi esitamata taotlust esitada ei saa.

7. Millistest vahenditest võib omafinantseering tulla, kas taotleja tohib kasutada sildfinantseerimist omafinantseeringu nõude täitmiseks?

Vastus:

Jah, tohib küll. Omafinantseeringu allika leidmiseks piiranguid ei seata. Lubatud on laenud (sh ka intressivabad), sildfinantseerimine (nt pankade või muude ajutiste investoritega), partnerite rahalised panused (nii omafinantseeringuna, laenuna, partnertehinguna) jm. Oluline on see, et taotlejal oleks vajaliku omafinantseeringu katmiseks rahalised allikad määratletud ning vastavad kokkulepped osapooltega sõlmitud.

8. Kuidas mõista mitteabikõlblike kulude osas rendi- ja üürikulude mitteabikõlblikkust?

Vastus:

Rendi- ja üürikulud, mis loomemajanduskeskusel tekivad keskuse tegevuskuluna, on mitteabikõlblikud. Sellised kulud võivad taotlejal tekkida kasutuslepingu alusel kasutatava hoone, ruumide vmt kasutamise eest.

Rendi- ja üürikulud, mis tekivad loomemajanduskeskusel kasusaajale seminaride, samuti koolituste ja kontaktürituste korraldamisega ning materjalide koostamise ja tootmise kulud, on taotlejale abikõlblikud. Kasusaaja on meetme mõistes ettevõtja, kellele loomajanduskeskus osutab teenuseid loomeettevõtluse toetamiseks.

9. Kas kolme erineva teenusepakkuja hinnavõrdlust on vaja?

Vastus:

Vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt esitatud hinnapakkumist on vaja juhul, kui projekti raames tehtava tehingu summa käibemaksuta ületab 6 400 eurot. 

10. Millist tulu peetakse silmas määruse § 23 punktis 9?

Vastus:

Projekti raames tulu teenimist ja selle mahaarvamist või tagasimaksmist puudutavad nüansid on täpsemalt kirjeldatud nn. abikõlblikkuse määruses § 11 (vt. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13208503).