Korduvad küsimused

Last Updated (Monday, 25 May 2009 09:44) Written by Raido Monday, 11 August 2008 13:02

Attention: open in a new window.

Vaata ka eksporditurunduse aruandluskoolituse presentatsiooni (.pdf)

1. Kas taotlus ja selle kohustuslikud lisadokumendid sealhulgas ekspordiplaan võivad olla kirjutatud inglise, vene või mõnes teises võõrkeeles?

Ei või. Taotlus ja selle kohustuslikud lisadokumendid sealhulgas ekspordiplaan peavad olema kirjutatud eesti keeles.

2. Milline võib olla omafinantseeringu osakaal projekti maksumusest?

Omafinantseering peab moodustama projekti maksumusest vähemalt 50%. Osakaal peab olema ühesugune projekti eelarve kõikidel ridadel.

3. Kui mahukas peaks olema projekti tasuvusanalüüs?

Käsitleme turundustoetust projekti elluviimiseks investeeringuna. Projekti tasuvusanalüüsi all peame silmas investeeringu tasuvusaega. Tasuvusaeg näitab, millise aja jooksul projekti käigus tehtud kulutused ennast ära tasuvad ja see on üks kõige sagedamini rakendatav meetod projektide hindamisel.

Tasuvusaeg (aastates) = Projekti maksumus / projekti elluviimise tulemusel lisandunud ekspordikäibest saadav kasum kalendriaasta jooksul

Taotleja võib teha projekti tasuvusanalüüsi viisil, nagu ta seda teeb oma ettevõttes ka teiste investeeringute tasuvuse määramisel või teistel finantsjuhtimises tavaks olevatel meetoditel.

4. Kuidas arvestatakse vähese tähtsusega abi?

Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5-10), ei tohi ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma
mis tahes kolme eelarveaasta (budget year - ettevõtte majandusaasta) pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot (veondusega tegelevate ettevõtete puhul 100 000 eurot).

Selleks, et oleks võimalik kontrollida, ega ettevõtja ei ole saanud vähese tähtsusega abi suuremas summas kui ülaltoodud piirmäär, on ettevõtjal kohustus esitada toetuse taotlemisel teatis kolmel majandusaastal saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt Rahandusministeeriumi 22. aprilli 2004. a määrusele nr 80 "Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm" (RTL 2004, 50, 860; 2007, 20, 338)

Teatist koostades ja 200 000 (100 000) eurost piirmäära kontrollides tuleb silmas pidada järgnevat:

* Arvesse läheb abi, mis on antud ajavahemikul, mis hõlmab ettevõtja jooksvat majandusaastat ja kahte eelnevat täismajandusaastat. Näiteks: ettevõtja majandusaasta kattub kalendriaastaga ja ettevõtja taotleb toetust 2009. aastal, siis hõlmab arvesse minev ajavahemik aastaid 2007 ja 2008 ning jooksvat aastat ehk aastat 2009.

* Abi andmise hetkeks tuleb lugeda taotluse rahuldamisotsuse kuupäeva, ehk kuupäeva, millal ettevõtjal tekkis seaduslik õigus seda abi saada. Seega peab taotluse rahuldamisotsus jääma ülaltoodud ajavahemikku. Kui rahuldamisotsus on tehtud enne ülaltoodud ajavahemikku, siis selle otsusega antud summa enam 200 000 (100 000) eurose piirmäära arvestamisel arvesse ei lähe ning seda ei tule kajastada ka vähese tähtsusega abi teatises.
NB! abi andmise hetkeks ei loeta väljamakse kuupäeva!

* Toetuse saajale antud vähese tähtsusega abi summaks tuleb pooleliolevate projektide puhul lugeda kehtiva rahuldamisotsuse toetuse summat. Juhul kui rahuldamisotsust on projekti elluviimise käigus muudetud, siis läheb arvesse viimase rahuldamisotsuse toetuse summa. Lõppenud projektide puhul, kus väljamakseid enam ei toimu, läheb arvesse tegelikult välja makstud toetuse summa. Ehk kui projekt viidi tegelikult ellu väiksemas mahus võrreldes rahuldamisotsusega ning osa projekti eelarvest jäeti kasutamata, siis läheb arvesse tegelikult kasutatud toetus. Seega võib toetuse saajale antud vähese tähtsusega abi summa olla ajaliselt muutuv suurus.
NB! Juhul, kui vähese tähtsusega abi antakse muus vormis kui rahaline toetus (näiteks Kredexi laenutagatis), arvestatakse muus vormis antav abi paika pandud valemi alusel ümber rahaliseks toetuseks ning teatises ja piirmäära arvestamisel läheb arvesse see rahaliselt väljendatud toetus. Toetuse andja peab toetuse saajat sellisel juhul teavitama, et kui suur see valemi abil arvestatud vähese tähtsusega abi summa oli.

Vähese tähtsusega abi võib anda nii abikavade alusel kui üksiktoetusena. See, kas finantseerimisallikaks on kohalik omavalitus, riik, struktuurifondid või muud avaliku sektori vahendid, ei ole siinkohal oluline. Abi andjad on kohustatud abi andmisel teavitama toetuse saajat, et antav abi on vähese tähtsusega abi. Selleks, et oleks võimalik teatises korrektsed andmed esitada, on abi saajal kohustus pidada arvestust, et kui palju ja millal ta kelleltki on vähese tähtsusega abi saanud.

5. Kas ekspordiplaani koostamine on eksporditurunduse toetuse raames toetatav tegevus?

Ei ole.

6. Kas määruse §6 lg.5 toodud nõue: „Abikõlblike kulude puhul peab kuludokumendi abikõlblike kulude summa olema vähemalt 1500 Eesti krooni!" on arvestatud käibemaksuga või ilma käibemaksuta?

Summa on arvestatud koos käibemaksuga juhul, kui käibemaks on abikõlblik Määruse §6 lg.4 mõistes. Juhul, kui käibemaks ei ole abikõlblik, on summa ilma käibemaksuta.

7. Kas eksporditurunduse toetuses käsitletakse ettevõtte tegevusvaldkondlikku või projektipõhist tegevust?

Määruses käsitletakse ettevõtte projektipõhist tegevust.

8. Kas eksportimisega alles alustavad ettevõtjad saavad toetust taotleda?

Jah.

9. Mida tähendab „sihtturg" eksporditurunduse määruse mõistes?

Sihtturg on ekspordiplaanis määratletud välisriik või -riigid, millele projekti ekspordiplaani turundustegevused on suunatud
e. sihtturu selgitusena esitatakse konkreetsete riikide loetelu.

10. Kas lähetuse ajal makstavad päevarahad on abikõlblikud?

Jah. (Vt. Määrus §6 lg. 6)

11. Kas ainult pangaülekanne on abikõlblik?

Jah.
Ettevõtte poolt peavad kulud olema tasutud pangaülekandega. Ettevõtte krediitkaardi kasutamine võrdsustub pangaülekandega (tegemist on panga kanaliga). Kui lähetuses tekkinud kulud hüvitatakse töötajale pangaülekandega, siis on töötaja poolt teostatud sularaha tehingud abikõlblikud.
Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (6) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

12. Kui kantakse üle arve alusel summa, milles abikõlblik on ainult 4 000, aga maksti 20 000, kuidas seda kajastada?

Kui kuluarve abikõlblik summa on 4 000 krooni ja tasuti 20 000 krooni, siis 16 000 kr kajastatakse kulude loetelus maksekorralduse mitteabikõlbliku summa all.

13. Kas juhatuse liikme kulud on abikõlblikud?

Jah.
Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 5) sihtturgude või sihtturgude klientide külastamise kulud välisriigis, sealhulgas ettevõtja töötajate või juhatuse liikmete sõidukulud välisriikidesse ja tagasi, nende majutus- ja autorendikulud (sealhulgas rendiauto kütusekulu) välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal ning kontaktüritustel osalemisega seotud osavõtutasu;

14. Kas nõukogu liikme lähetuskulud on abikõlblikud?

Ei.
Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 5) sihtturgude või sihtturgude klientide külastamise kulud välisriigis, sealhulgas ettevõtja töötajate või juhatuse liikmete sõidukulud välisriikidesse ja tagasi, nende majutus- ja autorendikulud (sealhulgas rendiauto kütusekulu) välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal ning kontaktüritustel osalemisega seotud osavõtutasu;

15. Mis on targem, kas EASi saata originaaldokument või koopia?

Koopia.
Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord § 21. Toetuse väljamaksmise tingimused 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele

16. Mis on algdokument, originaaldokument?

Algdokument on esmane dokument ehk alginfot sisaldav dokument (ÕS 2006)

17. Kulude eristamine raamatupidamises?

Kulude eristamiseks raamatupidamissüsteemis tuleb projektiga seotud kulud eristada sõltuvalt kasutatavast süsteemist näiteks tunnuse (objekti) lisamise kaudu.

Projektiga seotud dokumentatsiooni kogu projektiga seotud dokumentatsiooni tuleb hoida kuni 2025. aastani. Ühtlasi soovitame projekti kaustadele peale kirjutada „säilitada kuni 31.12.2025" ning raamatupidamise-siseeeskirjades kehtestada struktuurifondidest toetavate kulu- ja muude projektidokumentide säilitamistähtajaks kuni 31.12.2025".

18. Kui töötajale tehakse projekti ajal aastane reisikindlustus ning töötaja käib lähetuses perioodiliselt mõne päeva kaupa, kui suur on abikõlblik kulu?

Abikõlblikku kulu arvestame vastavalt projekti abikõlblikkuse perioodile, s.t et abikõlblik kindlustuse periood ei saa olla pikem kui projekti periood. päevade kaupa arvestust ei ole otstarbekas pidada.
Kindlustuse või viisa arve esitada koos lähetuse muude dokumentidega selles vahearuandes, mille kvartalis tegevus toimus.

19. Kui kaua tuleb säilitada projektiga seotud dokumente?

Taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni peab toetuse saaja säilitama vähemalt 31. detsembrini 2025. a

Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord § 23. Toetuse saaja kohustused 9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a.

20. Kuskohast saab võõrkeelse logo?

Logo failid leiate EASi ja struktuurifondide kodulehelt.

21. Kas logokleebise saab EASist või tellib igaüks ise?

Logo kleebiseid jaotab EAS. Kleebiste isetrükkimisel on kulu abikõlblik.

Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord § 6. Kleebis (2) Kleebised hangib korraldusasutus ning jaotab need rakendusüksuse vahendusel struktuuritoetuse saajatele tasuta. Korraldusasutus võib keelduda ühe projekti kohta üle 500 kleebise tasuta väljastamisest.

22. Kas trükisel peab logo olema esilehel?

Jah, kaksiklogo peab olema esilehel.

Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord § 3. Struktuuritoetusest rahastatud objektide tähistamise tingimused (1) Objektide tähistamiseks ja Euroopa Liidu osalusele viitamiseks tähistatakse logoga kõik struktuuritoetusest rahastatud ja struktuuritoetust tutvustavad projektid või tegevused (edaspidi objekt), sealhulgas: 6) digitaalsed infokandjad ja materjalid, mille puhul logo paigutatakse pakendile või tootele ning selle esilehele, -kaadrile, -pildile;

23. Kaua logo peab kodulehel olema?

Lähtuvalt kehtivatest seadustes vähemalt viis aastat.

Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord § 4. Objektide tähistamise algus ja kestus (3) Paigutatud tähistus peab säilima loetava ja korrektsena vähemalt viis aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Kui viie aasta jooksul valmib uus koduleht, mis ei ole rahastatud struktuuritoetuse fondist, siis logo kasutada ei tohi.
Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord§ 2. Teavitamise kohustus (3) Logo ei tohi kasutada objektil, millel puudub seos struktuuritoetusega või selle andmise või kasutamise tutvustamisega.

24. Kuidas kodulehte saab 2025 aastal tõestada, et oli?

Aruande esitamisel esitate väljatrüki teavitamise kohustuse täitmisest ning sama väljatrüki lisate ettevõttes projektiga seotud dokumentide hulka.

Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord § 23. Toetuse saaja kohustused 9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a.

25. Kui arve on osaliselt abikõlblik, kas peab mitteabikõlbliku osa näitama?

Osalise arve puhul kajastada kulude loetelus terve arve (koos mitteabikõlbliku kuluga tabeli vasakpoolses osas) kuid abikõlblikku lahtrisse märkida ainult abikõlblik summa. Mitteabikõlblik summa kajastatakse maksekorralduse mitteabikõlblikkuse lahtris.

26. Miks ei saa avaldada reklaami?

Reklaami avaldamine (reklaami pinna ost) pole määruse mõistes abikõlblik kulu.

Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord §6 Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 10) reklaami avaldamise kulud, v.a lõike 1 punktides 3 ja 6 sätestatud juhul;

27. Kui arve on esitatud 30. septembril, siis millises vahearuandes tuleb arve kajastada?

Kui arvel kajastatud tegevus on toimunud ning ka tasutud (arve peab olema tasutud hetkeks, millal vahearuanne EAS-i esitatakse), siis kajastatakse arve aruande vahemikus kuhu 30.september jääb.

28. Kui projekt algab sügisel, mess on sügisel, aga arve on esitatud kevadel?

Kui arve on väljastatud enne projekti perioodi siis on tegemist mitte abikõlbliku kuluga.
Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (10) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani.