Turul toimuv I

Last Updated (Tuesday, 30 November 1999 00:00) Written by Raido Thursday, 26 February 2009 11:59

Veel kümme aastat tagasi ei oleks üksnes looduslike värvidega tegeleval firmal olnud turgu. Nüüdseks on asjaolud muutunud. Heaolu ühiskonna tulekuga on inimestel võimalik mõelda oma tervise peale - kasutada oma elus vähem allergeene, elada täisväärtuslikumat elu nii toitumisel kui kodu ehitamisel. VÄRVIMISTÖÖD. Tavakodanikule, kes kavandab värvimistöid eesmärgiga säästa ennast ja loodust, saab peagi selgeks, et ei piisa üksnes lugemisoskusest, vaid tuleb peast teada keemiavalemeid ja R-lausete tähendusi ( R24,25,26 jne). Mis veelgi tähtsam - tuleb osata orienteeruda ja langetada otsuseid sünteetilise ja veelgi sünteetilisema värvi vahel ehk siis kahjuliku ja veel kahjulikuma vahel. Hetkel kasutatakse Eestis veel peamiselt alküüd-, lateks- ja alküüdlateksvärve, millele lisatakse paksendajaid, kuivamist kiirendavaid aineid (koobaltühendeid), orgaanilisi lahusteid (amüülatsetaati, atsetooni, benseeni, touleeni, dipenteeni, triklooretüleeni jm). Riskitegurid sünteetiliste värvide valmistamisel ja kasutamisel võivad ilmneda alles aastaid hiljem või hoopis järeltulijates. (närvisüsteemi-, luuüdi, neeru-, maksakahjustused, väärarengud, ajutised mürgitused koos peavalude, iiveldustega, ekseemid jm). Tõsi, ennekõike on ohustatud maalrid, kes päevast päeva tegelevad selliste värvidega. Teise olulise rühma moodustavad vesialuselised värvid, mida tihti reklaamitakse kui looduslikke värve. Biotsiide (elu + tapma ) sisaldavad värvid on kindlasti vähem kahjulikud inimesele, kuid avaldavad keskkonnale olulist kahju ning on Euroopa Liidu direktiividega osaliselt juba ka keelatud. Teine võimalus oleks kasutada sünteetiliste värvide asemel naturaalseid, looduslikke, traditsioonilisi värve (kaseiinvärvid e. kohupiimavärvid, lubivärvid, savivärvid, munaõlitempra jt.) Looduslikud värvid valmistatakse looduslikest, puhastest ainetest, millele saab anda looduslikke toone värvimuldade abil. Lahustiks, mis annab värvile vedela oleku (viskoossuse) , on kas vesi või õli. Sideaineks on meie igapäevaelus tavaliselt muul otstarbel kasutatavad ained: kohupiim, kanamuna. Sideaine on kõige olulisem - hoiab komponendid omavahel koos ja seinas - sellepärast ongi värvid sageli nimetatud sideaine järgi. Värve on palju, kuid liimvärv, munavärv, lubivärv, ja kaseiinvärv ehk kohupiimavärv on mitmed sajad aastad kasutusel olnud ning tõestanud end suurepäraselt kirikute, mõisate, taluhoonete seintes ja lagedes. Kahjuks ei ole looduslikud värvid tavakodanikule kuigi käepärased, s.t. et ebaoskuslikul kasutamisel võivad ilmneda mitmed ebameeldivad üllatused (värvi seinast maha koorumine, seinas hapuks minemine, värv jääb määrima, ebaühtlane, laiguline jm.), mis viib selleni, et esialgne remondi eelarve ja ajakulu kujunevad oluliselt suuremaks kui planeeriti ja tulemus pole ootuspärane (kvaliteetne). Ja siin tuleb appi OÜ Loomulik;)

Turul toimuv II

Last Updated (Thursday, 26 February 2009 13:37) Written by Raido Thursday, 26 February 2009 11:55

Kunagi olla öelnud üks vana indiaanlane, et kui valge mees viimase puu maha võtab, viimase kala merest välja püüab, saab ta aru, et raha ei kannatagi süüa. Üheksakümnendate alguses tegeles ainult mõni üksik fanaatik looduslike ehitusmaterjalidega, ei olnud lihtsalt turgu. Igaüks, kes kavandas remondi- või ehitustöid, vaatas, kuidas kiiremini ja odavamalt saada . Nüüdseks on asjaolud paljuski muutunud. VANADE VÄRVIDE TAASTULEK EHITUSTURULE. Ka põrgu olevat heade kavatsustega sillutatud, nii olid ka sünteetiliste värvide loojatel üllad ideed:
• valmistada odavalt
• kiiresti kuivavaid
• kaua säilivaid
• paremate kasutamisomadustega kunstvärve
See, et sein või lagi enam hingata ei saanud, et hermeetiline kile tekitas värvi all hallitust ja mikroorganismide elutegevust, mis omakorda kahjustas pindasid kuni hoone konstruktsioonini välja, olid kõrvalnähud. Teiseks suunaks värvide keemialisanditega "parandamise" kõrval kujunes tõhusate mürkainete (biotsiidid- "elu" "tapma?) kasutamine , mille eesmärk oli välistada igasugune elusorganismide tegevus nn kaitstud pindadel. Värvid osutusid aga mürgisteks kõikidele elusolenditele, kaasaarvatud inimestele, ka nn. kaitstud pindadest kaugemal ja mõjutasid loodusesse sattudes keskkonda isegi aastate pärast. Kõigi nende nähtude tulemina leiti Euroopas kaheksakümnendate teisel poolel end taas avastamas vanu häid looduslikke värve. Ajaloolistel põhjustel käis Eesti kõveraid teid, kuid nüüdseks oleme jõudmas Euroopale järele. 

Firma loomise eeltöö

Last Updated (Tuesday, 30 November 1999 00:00) Written by Raido Thursday, 26 February 2009 11:53

Firma loomise planeerisin 2006 aasta juulikuusse. Asusin kirjutama äriplaani tööturuametile, et põhjalikult endale selgeks teha reaalsed võimalused turul tegutsemiseks ja saada stardikapitali. Aprillis täitsin paar paberit kohalikus Tööturuametis ja asusin kirjatsurana tööle. Igal võimalikul momendil tegelesin kalkulatsioonide, keemiliste valemitega, kodulehe tegemisega, hinnapakkumiste uurimisega. Kõik sujus (üks suur lubivärvi objekt valendas juuli lõpus) ja mulle tundus, et kogu mu eelnev elu polegi asjata elatud;) Elementaarsed teadmised kodulehe tegemisest, juriidiline huvi, praktiline kogemus juba ühe firma loomisel tegid alguse oluliselt lihtsamaks. Vahel ma muidugi mõtlesin, et mulle kuluks ka üks sekretär ära;) Ühel heal päeval viisin äriplaani Tööturuametisse. Oma arust arvestasin ka menetlusajaga. Kuid eksisin, olin unustanud riigitöötajate suvised kollektiivpuhkused. Menetlusaeg, puhkused, lisaks tööturuameti jaoks kõlbmatud kinnituskirjad koostööpartneritelt lisasid tähtajale julgelt kuu aega otsa. Firma loomine viibis, sest tingimuste kohaselt antakse toetust planeeritavale firmale, mitte juba olemasolevale. Lõpuks saabus siiski ka see päev, kui meilile ilmus vastus. Selleks ajaks oli mul juba ükskõik kas see on jaatav või eitav, aga tuli jaatav ning ma pidin ilmuma Tööturuametisse kinnituskirja kirjutama. Allkirjastanud vajalikud dokumendid, asusin ülepea kaela firmat neti teel asutama (sellest õpetlikust seigast järgmises kirjas: firma asutamine), et siiski saada endale eelpoolnimetatud ihaldatud lubivärvi objekt. Objekti ma ei saanud. Omanik ei kannatanud kuu aega minu järgi oodata. Firma kaotas kolme kuu töö, rahas u. 60 000. Võitis aga korralikult läbimõeldud äriplaani, 20 000 põhivara soetamiseks mõeldud stardiabi ja kõvasti vaba aega, mis oli ju eelnevalt planeeritud nimetatud objekti tarbeks.

Reklaam

Last Updated (Tuesday, 30 November 1999 00:00) Written by Raido Thursday, 26 February 2009 11:51

Ajalugu kordub. Nn. öko-ehituse buumiga olen viimasel ajal täheldanud ajaloo kordumist. Sellise seaduspärasuse kohta ütles üks Austria juut, et esmalt sünnib see tragöödiana ja seejärel farsina. J. Pärtma räägib enam kui pool sajandit tagasi oma raamatus "Uus saviehitusviis? (1935), et esimese Eesti Vabariigi ajal, kui asunduskohti rajati, olevat Põllumajandusministeeriumil tärganud idee elustada unustusse vajunud ehitusmaterjalide (peamiselt savi) kasutamist uute hoonete rajamiseks. Kihutustööd tehti suisa sel määral, et savihoonete ehitajatele pakuti soodustusi. Sellistes tuultes purjetas ka riigivanem K. Päts, kes ehitas Lükatile oma talu majapidamises kaks savihoonet, kuhu oli paigutatud eluruumid, tall, pesuköök, saun, vankri ja riistaruum. "Öko?- buum päädis sellega, et igaüks proovis kätt. Ehituspraagis süüdistati materjale, mitte tegijat. Seeläbi sai savihoonete maine määritud ja nende ehitamine vajus varjusurma. Kinnituse leiab raamatust "Savihooned?, autor A. Sepp. Nüüdseks tundub, et ring hakkab täis saama ja ma adun üha suurenevat vastutust sel teemal (naturaalsed ehitusmaterjalid) üldse sõna võtta - olgu selleks siis siinne blogi või mõni koolitus, mida läbi viin. Iga toetav sõna, millega innustan inimesi just ise katsetama, võib kaasa tuua negatiivse reklaami looduslike materjalide aadressil. Üks ehe näide tuli eelmisel nädalal Tartus üht järjekordset objekti vaadates. Kliendil oli kindel soov kogu maja siseviimistlus otsast lõpuni valmistada looduslike materjalidega. See tahtmine ei tulnud tal trenditeadlikkusest vaid tervise sunnil (allergik). Ruume üle vaadates ilmnes, et siseviimistlusel kasutatud lubikrohv oli otsast otsani peenikesi pragusid täis. Eesmärk kokku hoida oli taaskord näidanud oma palet - oskustööliste pealt kokkuhoidmise tagajärjel oli seinas liialt "rasvane? lubikrohv. Tulemuseks olid mõrad seinas ja kliendi lõhkine eelarve, frustratsioon ning kahtlus looduslike materjalide kvaliteedi osas. Soovitasin kliendile mulle teada olevaid lubikrohvimisega tegelevaid firmasid. Seina oleks saanud parandada õhukese viimistluskihi (lubikrohv) lisamisega sellele seinale, aga klient lõi käega ja tõmbas lubikrohvile peale pahtli ja sinna otsa sünteetilise värvi. Teadmatus ja oskamatus põhjustasid järjekordse negatiivse reklaami naturaalsete ehitusmaterjalide kasutamise osas. Ajalugu kordab end ja seekord siis farsina. Süü selles lasub just meil, kes me päevast päeva puutume kokku looduslike materjalidega ja teame nende krutskeid, kuid neid materjale reklaamides ei rõhuta kitsaskohti.