Korduma kippuvad küsimused
Last Updated (Thursday, 26 January 2012 08:53) Written by Jürg Samel Friday, 09 October 2009 09:42
Stardi- ja kasvutoetuse Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavasse toetusskeemi taotluste vastu võtmine lõppes 20.03.2011.
Alates 21.03.2011 saab toetust taotleda riigieelarvelisest stardi- ja kasvutoetuse programmist.
Mida peaks tegema enne taotluse esitamist?
Esmalt peab ettevõtjal olema selge ettekujutus oma plaanidest, tegevustest ja soovidest. Kindlasti tuleb tutvuda toetust reguleeriva määrusega ja infomaterjalidega EASi koduleheküljel.
Kui kaua võib esitatud taotluse menetlemine aega võtta?
Alustava ettevõtja starditoetuse taotluse menetlemise aeg on 10 tööpäeva, kasvutoetuse taotluse menetlemise aeg on 20 tööpäeva. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EASil õigus taotluse menetlemist pikendada. Eelpool nimetatud tähtaeg on realistlik juhul, kui Taotleja projekt on ette valmistatud (äriplaan on läbi mõeldud, finantsprognoosid põhinevad realistlikel eeldustel), Taotleja poolt esitatud dokumendid on korrektsed ning ei tuvastata puuduseid. Puuduste ilmnemisel teavitatakse sellest Taotlejat ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui EASil ilmneb vajadus täiendava info saamiseks projekti kohta, on EASil õigus tellida ekspertiis sõltumatult eksperdilt. Sellisel juhul teavitatakse Taotlejat ekspertiisist ja antakse teada, mil ekspertiis saabub. Taotluse ekspertiisis olemise ajal taotluse menetlemine peatatakse. Juhul kui taotleja esitab koos toetuse taotlusega ka stardilaenu taotluse ning taotlused on omavahel seotud (Taotleja ei suuda tegevusi ellu viia ilma laenuta), siis teeb EAS otsuse toetuse osas peale KredEx’i-poolset stardilaenu otsuse tegemist.
PROJEKT
Mille järgi arvestatakse tegevuste kuulumist projekti perioodi?
Projekti perioodi määrab Taotleja projekti Taotluses. Projekti periood ei tohi alata enne Taotluse esitamist EASile. Kõik tegevused peavad olema projekti perioodis, sh projekti tegevustega seotud kulu(arved)- ja maksedokumendid. Projektiperiood võib olla maksimaalselt 12 kuud. Starditoetust taotleval ettevõtjal võib olla projektiperiood kuni 12 kuud, kuid projektiperiood peab lõppema enne ettevõtja 24 kuu vanuseks saamist (nt toetust tullakse taotlema 12 kuu vanuselt, siis ei saa projektiperiood alata hiljem, kuid kesta 12 kuud).
Millistest muutustest tuleb projekti elluviimisel EASi teavitada?
Projekti edukaks elluviimiseks ja toetuse kiireks väljamaksmiseks on hädavajalik teavitada EASi projekti käigus tekkinud kõikidest muudatustest jooksvalt, saates projekti menetlenud konsultandile e-kiri. Teatud juhtudel on tarvis taotleda finantseerimisotsuse muutmist, näiteks juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ja kui sellega kaasnev muudatus on suurem kui 30% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht. Projekti eelarve vähenemise puhul otsust ei muudeta, küll hinnatakse, kas toetuse saaja suudab ka vähenenud projekti mahu juures planeeritud tegevused ellu viia.
Mida teha kui taotleja tegevuskoht muutub?
Sellest tuleb teavitada EASi.
DOKUMENDID
Kas volitatud esindusõigusliku isiku puhul võib volikirjast olla koopia?
Ei, volikiri peab olema originaal.
Seadet/teenust , mida ettevõte soovib, pakub vaid üks tarnija. Samas ületab seadme/teenuse maksumus ilma käibemaksuta arvestuses 100 000 Eesti krooni (alates 01.01.2011.a 6400 EUR) piirmäära, mis tähendab, et on vaja esitada 3 võrreldavat hinnapakkumist. Kas antud juhul see ettevõte toetust taotleda ei saa?
Kui turul teisi pakkujaid ei ole, siis tuleb lisada äriplaanile vastavasisuline selgitus.
Kui seade/teenus maksab alla 100 000 EEK (alates 01.01.2011.a 6400 EUR), kas siis ei ole vaja ühtegi hinnapakkumist?
On küll. Sellisel juhul on tarvis äriplaanile lisada planeeritava(te) kulu(de) kohta hinnapakkumine(sed). Ettevõttel peab temale vajaliku seadme/teenuse kohta olemas olema kas hinnapakkumine või veebis vabalt kättesaadavad andmed pakutava teenuse sisu kohta, mille alusel ettevõte otsustab konkreetset seadet/teenust osta.
Kas taotlusega koos esitatud hinnapakkumised on projekti teostamisel siduvad?
Ei, hinnapakkumised siduvad ei ole, kuid soetatavad seadmed ja muud kulud ning kulude hinnaklass peavad jääma samaks, mis on esitatud esialgses hinnapakkumises. Samuti peab tähelepanu pöörama sellele, et toetuse saaja ei tohi seadmeid soetada ettevõttega seotud isikutelt Tulumaksuseaduse § 8 mõistes ning hinnapakkumise teinud ja arve väljastanud ettevõtja peab olema osutanud selliseid teenuseid või müünud tooteid (kontrollitakse müüja majandusaasta aruande järgi).
TOETATAVAD KULUD
Mida on vaja esitada juhul, kui soovin taotleda toetust rakendustarkavara soetamiseks?
Rakendustarkvara puhul saab soetada nii valmislahendusi kui ka lasta arendada endale sobiva rakendustarkvara. Meeles peab pidama, et alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse programmist on võimalik saada toetust ettevõtte põhifunktiooniga seotud rakendustarkvara soetamiseks.
Juhul kui Taotleja soovib toetust taotleda rakendustarkvara arendamiseks, tuleb koos taotlusega esitada ka rakendustarkvara lähteülesanne arendajale, arendaja poolt välja töötatud lähteülesanne tarkvara arenduse osas ja wireframe.
Mis on wireframe?
Wireframe on ekraanipiltide kaudu rakendustarkvara baasfunktsionaalsuse kirjeldus ehk teisisõnu on tegemist tarkvara prototüübiga (esmase lahendusega). Wireframe all peetakse silmas esialgset tehnilist lahendust, mis sisaldab lähteülesandes kirjeldatud kõiki olulisi süsteemi funktsioone ja annab taotlejale esimese tunnetuse süsteemi olemusest
Milliseid kulusid toetatakse rakendustarkvara arendamise korral?
Toetatakse tarkvara testimise ja programmeerimisega seotud kulusid.
Mis on lähteülesanne?
Lähteülesanne on ettevõtja poolt koostatud dokument, kus on kirjeldatud rakendustarkvara eesmärgid, planeeritavad tegevused, olemasolev ressurss ja toodud välja arengutakistus. Arengutakistuseks võib sellisel juhul olla ettevõtte väliste ekspertide kaasamise vajadus arendustegevusse. Lähteülesanne peab andma selge vastuse küsimusele, miks konkreetset rakendustarkvara arendatakse ja milline on arendustegevuse tulemus. Lähteülesande alusel on ka teenuse pakkujal võimalik ettevõtjale parim lahendus välja pakkuda. Lähteülesande põhjal teeb teenusepakkuja oma hinnapakkumise või ettevõtja valib talle sobiva teenuse. Täpsustatud lähteülesandena peetakse silmas teenuse osutaja poolt (taotleja soovide alusel) koostatud lähteülesannet tarkvara arendamiseks, mis sisaldab süsteemi äriliste eesmärkide kirjeldust, süsteemi funktsionaalsuse kirjeldust, tehnoloogilised nõuded süsteemile (turva-, käideldavus-, jõudlusnõuded), andmemudelit (andmebaasi kirjeldust, infoarhitektuurikirjeldus), projekti eelarve ja ajakava kirjeldus, riskide hinnang, projekti juhtimise kirjeldus.
Millist infot peab sisaldama turundusplaan?
Turundusplaan võib olla osa taotleja äriplaanist, samuti võib turundusplaani esitada eraldi dokumendina. Taotleja turundusplaanis peab olema info planeeritavate turundustegevuste ajakava, elluviijate, tähtaegade, eelarve ja oodatavate tulemuste kohta. Juhul kui Taotleja planeerib teha turundustegevusi eksportturgudel peab Taotleja turundusplaan sisaldama eelpool toodud infot ka eksportturgudel tehtavate turundustegevuste osas.
Turunduskulude alla ei lähe:
Reisid ja majutuskulud ka juhul kui eesmärgiks on esindada ettevõtet rahvusvahelistel festivalidel/messidel ning leida selle kaudu kliente.
Uuringute teostamine.
Mis on prototüüp?
Prototüüp on sama tehnilise ülesande varem tuntud lahendus, mis oma tehniliselt olemuselt ja saavutatava efekti poolest on kõige lähem esitatavale tehnilise ülesande lahendusele. Tehnikas tähendab prototüüp seadme või süsteemi mudelit või esialgset teostust. EAS ei toeta prototüübiga seonduvaid kulusid.
Mis on tootenäidis?
Tootenäidis on uus, tööstuslikuks tootmiseks kõlblik toote kunstiline lahend, milles on saavutatud tehniliste esteetiliste omaduste ühtsus. Tootenäidist nimetatakse ka tööstusnäidiseks, mida kaitstakse õiguslikult ka patendi või tunnistusega.
Millised on toetatavad kulud tootenäidise puhul?
Tootenäidise puhul toetatakse nii seda, kui Taotleja tellib selle valmistamise mõnelt ettevõttelt kui ka seda kui Taotleja soetab materjalid, komponendid, rakised, millest ta ise tootenäidise valmistab. Viimasel juhul on oluline näidata, kui palju materjali kulub tootenäidise valmistamiseks. Juhul kui toetust taotletakse tootenäidisteks, tuleb esitada EASile toetuse taotlusega koos ka tööjoonised. Nendeks nimetatakse dokumente, mis sisaldavad tarvilikke andmeid toote valmistamiseks, kontrollimiseks ja katsetamiseks. Iga tööjoonis sisaldab toote kohta informatsiooni veel ka teksti kujul (mõõtmed, märkused, nõuded, juhised jne).
Kas soetada võib ka kasutatud seadmeid?
Jah võib, kuid seadme müüja peab esitatavale arvele lisaks täitma kasutatud seadme deklaratsiooni. Samas peab ettevõtja silmas pidama, et kasutatud seade peab olema kasutuses veel vähemalt 5 aastat.
Kas juhul, kui mõne soetatava seadme maksumus jääb alla 3000 krooni (alates 01.01.2011.a 100 EUR), aksepteeritakse hinnapakkumist komplektile nii, et igat eset ei ole eraldi välja toodud?
Määruse sõnastus § 6 lg 1 p 1 „... kusjuures soetatava materiaalse põhivara üksiku eseme maksumuseks peab olema vähemalt 3000 krooni (alates 01.01.2011.a 100 EUR)" ja kasutatava prakitka järgi võib juhtuda olukord, et valdkond on küll abikõlbulik, aga ei ole põhivara, mida (arvestades piirangut) soetada. Samas on olemas pehmemaid kulusid, mis sobivad, näiteks kodulehekülje loomine, turunduskulude toetamine.
Kas minimaalne 3000 EEK (alates 01.01.2011.a 100 EUR) põhivahendi maksumus on arvestatud koos käibemaksuga?
Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis on põhivahendi toetatav väärtus arvestatud ilma käibemaksuta. Kui ettevõttel ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel, siis on põhivara toetatavaks väärtuseks 3000 krooni (alates 01.01.2011.a 100 EUR), milles sisaldub ka käibemaks.
Kas sularahas tehtavad tehingud on abikõlblikud?
Ei, abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.
Kas käibemaks on abikõlblik kulu?
Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Näiteks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane.
Kas EAS aktsepteerib kapitali- või kasutusrenti?
Vastavalt RTJ 9 punktile 32 kajastab rentnik kapitalirendi oma bilansis vara ja kohustusena. Kasutusrendi maksed aga kajastatakse RTJ 9 punkti 37 kohaselt rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Meetme raames toetatakse põhivara soetamist, mitte aga jooksvaid kulusid, milleks kasutusrenti saab pidada. Seega aktsepteerib EAS vaid kapitalirenti.
Kas põhivara võib soetada ka väljaspool Euroopa Liidu piiri?
Jah, põhivara võib soetada väljastpoolt Euroopa Liidu piire.
Milliste kulude katteks saavad toetust transpordiettevõtjad?
Toetust on võimalik taotleda kõikideks kuludeks välja arvatud rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamine (tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 artiklis 1 sätestatust).
Kes on maanteetranspordi ettevõtja?
Maanteetranspordi ettevõtjat nimetatakse ka maanteeveo-ettevõtjaks. Selle ettevõtja tegevusalaks on kaupade rendi või tasu eest vedu iseseisva mootorsõidukiga või haagisega sõidukitest koosneva autorongiga. Siia alla kuuluvad kõik maanteedel kaupu vedavad ettevõtjad ükskõik millise sõiduvahendiga (kaubik, treiler, haagis jne).
Mis on portaal?
Portaal on teatud kindlat teenust pakkuv veebileht, milleks sageli on näiteks ligipääs erinevatele interneti ressurssidele. Laiemalt võttes on tegemist keskse tarkvararakendusega, millel on ligipääs paljudele teistele rakendustele ja võimaldab erinevatele andmetele ligi pääseda ühe sisenemispunkti kaudu. Internetis eelistavad erineva rolliga erinevad kasutajad sageli erinevatele interneti ressurssidele pääseda ligi ühe kindla veebirakenduse kaudu. Portaal esitab erinevatest allikatest pärit infot ühtsel kujul ja lisaks otsingumootorile pakub tihti ka muid teenuseid, nt. e-postiteenust, uudiseid või aktsiahindasid, meelelahutust vms. Näiteks võib tuua Google või Eestile omase e-kodaniku portaali. Portaali arendamiseks ja välja töötamiseks on võimalik taotleda toetust juhul kui portaali tulu teenimise allikaks ei ole vahendus- ja/või reklaamiteenused.
Mis on tarkvara?
Tarkvara on üldistav nimetus arvutis või arvutisüsteemis teatud ülesandeid täitvate arvutiprogrammide, nendega seotud protseduuride ja dokumentatsioonide kogumi kohta. Termin hõlmab nii rakendustarkvara (tekstiprotsessor MS Word, tabelarvutusprogramm Excel jne), riistvara juhtivaid süsteemseid tarkvararakendusi (nt. operatsioonisüsteem Windows) kui ka vahetarkvara (middleware) hajutatud süsteemide juhtimiseks. Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse programmist on võimalik toetust taotleda põhifunktsiooni toetatava (toote valmistamiseks/teenuse osutamiseks vajaliku) rakendustarkvara soetamiseks ja arendamiseks.
Mis vahe on veebilehel ja portaalil?
Veebileht on teatud kindlal teemal koostatud ja veebibrauseris vaadeldav info, nt isiklik veebileht enda tutvustamiseks. Protaal on paljusid erinevaid infoallikaid ühtsel kujul esitav ja lisateenuseid pakkuv internetikeskkond. Nt. isiklikke veebilehti ühendav ja nende hulgas valiku tegemist hõlbustava otsingumootori, teadete edastamise, muudatustest teavitava jms. teenuseid pakkuv Rate.ee või ORKUT interneti keskkond.
Mis on põhivara ja mis käibevara?
Põhivara on vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel või teenuste osutamisel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara võib olla nii materiaalne kui immateriaalne. Ettevõte määrab oma raamatupidamise sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid ta kajastab põhivarana. Käibevara all mõistetakse kõiki muid põhivara kriteeriumitele mittevastavaid varasid ja varasid, mis tootmise või teenuse osutamise käigus ära kasutatakse.
Mida peetakse ekspordiks?
Maksu- ja Tolliamet käsitleb eksporti järgmiselt:
Maksuseadused käsitavad ekspordi all kauba* müüki või taasväljavedu ühendusevälisesse riiki. Majutus- ja turismiteenuste osutamist Eestis ei saa kindlasti nimetada ekspordiks isegi juhul, kui teenuste saajaks on mitteresidendid. Bilansis kajastuvad nimetatud teenused kaudselt real aruandeaasta kasum/kahjum ning kasumiaruandes müügitulu real.
EAS läheneb oma hindamisel ekspordile laiemalt: ekspordiks peetakse taotleja või toetuse saaja poolt kauba võõrandamist koos selle toimetamisega välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile. Sellisel juhul tuleb taotlejal või toetuse saajal pidada eraldi arvestust ekspordi osas, et oleks võimalik hiljem tuvastada, kui suur osa teenustest müüdi välisriigi residentidele.
OLULISED TINGIMUSED
Mul on tegutsev ettevõte, loon uue juriidilise keha samasse valdkonda, kas sellisel juhul saan toetust?
Ei. Samas valdkonnas varem tegutsenud ettevõtte omamisel ja uue loomisel ei saa taotleda stardi- ja kasvutoetust. Seda vaadeldakse kõikide ariühingute põhiselt.
Nt. Oman OÜ-d Mari ja loon OÜ Mari I, mõlemad osaühingud tegutsevad samas valdkonnas. Uus loodud osaühing ei kvalifitseeri toetust taotlema.
Olen saanud ettevõtluse alustamiseks toetust Töötukassast. Kas ma võin taotleda ka starditoetust?
Starditoetust ei saa taotleda Tööturuametist või Töötukassast ettevõtluse alustamiseks toetust saanud isikud. Tööturuametist toetust saanu võib taotleda kasvutoetust, samas peab tähelepanu pöörama sellele, et suudetakse saavutada kahe aasta pärast peale projekti lõppu ettevõttes müügitulu 2 miljonit krooni (alates 01.01.2011.a 120 000 EUR), millest 20% on eksporditulu ja igaastane kasv kahel aastal on olnud vähemalt 30%..
Kas on võimalik, et eraldatud toetus nõutakse tagasi?
Jah, on küll. Kui taotleja ei esita kohustuslikke aruandeid või ei ole pidanud kinni nõuetest, mille kohta ta on nõusoleku andnud, siis on EAS-l õigus nõuda toetus tagasi.
Miks ei saa toetust taotleda siis, kui ettevõte on seda juba 2004-2006 perioodil saanud?
Starditoetuse eesmärgiks on olnud alustavate ettevõtete toetamine. Sama ettevõtet ei saa uuel perioodil lugeda enam alustavaks ettevõtteks.
Kas ma võin toetuse eest soetatud põhivarad peale projekti lõppemist maha müüa?
Ei, toetuse saajal on kohustus kasutada toetuse eest soetatud põhivara vähemalt viis aastat.
Kas starditoetuse saaja võib sama majandusaasta jooksul küsida ka kasvutoetust?
Jah võib, kui toetuse saaja kvalifitseerub kasvutoetuse tingimustele ja eelnevalt on starditoetuse projekti täies mahus ellu viinud. Oluline on olla kursis kasvutoetuse taotlejale seatud tingimustega, millistest saab täpsemalt lugeda siit. Kasvutoetust saanud ettevõtja ei saa taotleda starditoetust.
Kes ja kuidas hakkab toetuse kasutamist kontrollima?
Toetuse kasutamist võib kontrollida nii EAS, Rahandusministeerium kui ka Euroopa Komisjon teostades näiteks erinevaid kuludokumentide auditeid ja muid järelvalvetoiminguid.
Kas ma pean toetuse tagasi maksma?
Toetus on oma iseloomult tagastamatu abi. Seega üldjuhul ei pea toetuse saaja toetust tagasi maksma (va juhul kui toetuse saaja ei pea kinni valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kohustustest). Toetus tuleb ettevõtte raamatupidamises kajastada vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendis 12 toodule.
Kui pikalt peab dokumente säilitama?
Toetuse saaja on kohustatud säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni kuni 31. detsembrini 2025. a.
FIE
Kui Äriregistrisse registreeritud FIE vormistab end ümber OÜ-ks, siis kas ta saab toetust jätkates endisel tegevusalal?
Ainult juhul, kui taotlemise hetkeks on ta FIE Äriregistrist kustutatud.
Kui FIE on seniajani olnud mitu aastat registreeritud FIEna Maksu- ja Tolliametis, registreerib end nüüd FIEna Äriregistris ja soovib tulla taotlema starditoetust siis kas ta kvalifitseerub?
Juhul kui tegemist on FIEga, kes lihtsalt registreerib ennast ümber Äriregistrisse, siis ei ole tegemist uue juriidilise kehaga - siis on tema ettevõtlusega alustamise kuupäev Maksu- ja Tolliametis FIEna registreerimise kuupäev (starditoetuse puhul ei või olla registreeritud FIEna rohkem kui 12 kuud tagasi). Juhul kui juba mõnda aega tegutsenud FIE registreerib ennast ümber Äriregistrisse kuid osaühinguna, siis sellisel juhul on tegemist uue alustava ettevõttega, mis kvalifitseerub taotlema starditoetust.
TEGEVUSVALDKOND
Kuidas määratleda ettevõtte tegevusvaldkonda?
Ettevõtte tegevusvaldkonna määramisel on hea lähtuda Ärigistri juhendmaterjalist, mis avaneb siit.
Mille järgi määrab EAS Taotleja tegevusvaldkonna?
Taotleja tegevusvaldkonna määratlemisel lähtutakse esitatud taotluses sisalduvast projekti valdkonnast (täpsemalt sellest, mis on Taotleja tulu teenimise allikad). Näiteks kui on tegu veebikeskkonnaga ja Taotleja teenib tulu reklaamist või teiste ettevõtete teenuste/ toodete vahendamisest, ei pruugi taotleja tegevusvaldkonnaks olla veebiportaalide tegevus, vaid hoopis reklaami müük, teenuste/toodete vahendus, mis ei ole alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse programmist toetatav.
Määruses ei ole välja toodud, et vahendustegevus ei ole toetatav. Millest EAS selle määratlemisel lähtub?
Vahendustegevus kuulub EMTAK järgi jakku G - hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont. Hulgi- ja jaemüügi käigus ei muudeta kaupade omadusi, vaata täpsemalt siit.