Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Last Updated (Thursday, 28 October 2010 12:55) Written by Raido Thursday, 07 August 2008 12:18

Vastus: PKT määruse §9 lg 6 (Mittetulundusühingute ja sihtasutuste omandis olevat projektiga seotud vara ei tohi koormata hüpoteegiga) tähendab, et koormatud ei tohi olla see objekt, mille renoveerimisele või väljaarendamisele toetust küsitakse.

Antud piirangu põhjuseks on asjaolu, et toetuse saaja peab tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelseisundi. Samas, kui projektiga loodud või renoveeritud objekt on koormatud hüpoteegiga ning toetuse saaja ei saa panga ees võetud kohustustega hakkama, ei saa ta tagada projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilitamist ja kasutamist ettenähtud tingimustel.

Siiski, kui kinnistu on hüpoteegiga juba koormatud või laenu võtmine on hädavajalik, on võimalik järgmine lahendus:

1) Tuleks analüüsida, kas hüpoteegi suuruse ning kinnistu turumaksumuse vahe võimaldab PKT raames arendamisele kuuluvat objekti ettenähtud tingimustel säilitada ka MTÜ rahalise seisundi „mustal stsenaariumil" või mitte, mis tähendab, et toetuse taotlemine PKV meetmest on võimalik juhul, kus objekti turuväärtus on suurem kui hüpoteegid ja taotletava toetuse suurus kokku.

2) Kui esimesele punktile on vastus „ei", peaks mõtlema lisagarantiide või tagatiste peale.

2. Küsimus: Kuidas aru saada PKT määruse §6 lg (3) p 8, mis ütleb, et abikõlblikud ei ole „hangetest või teenuse osutamisest tingitud kulud, kui hangete korraldamine või teenuste osutamine tekitab projektile kulusid, loomata sellele lisaväärtust"?

Vastus: Hangete läbiviimise kulu on abikõlblik ainult edukate hangete korral, st järgneb reaalne tööde teostamine. Kui hange nurjub, siis selle kulusid üldjuhul ei loeta abikõlblikeks (v.a. personalikulu).

3. Küsimus: Kas muuseumi ekspositsiooni ja sisustuse maksumuse kalkulatsiooni koostamise tasu on analoogiliselt ehitustööde maksumuse kalkulatsiooni koostamise tasuga abikõlblik kulu meetmest?

Vastus: Jah, on küll.

4. Küsimus: Kas hoonestusõiguse tasu (st tasu mida omanik küsib sellelt, kellele ta hoonestusõiguse annab) on abikõlblik kulu? Kui jah, siis kas ja kuidas tuleb põhjendada hoonestusõiguse tasu suurust?

Vastus: Jah, on küll. Hoonestusõiguse seadmise teel omandatakse hoonestusõigus kui asjaõigus, seega on hoonestusõiguse tasu abikõlblik ning tuleb kajastada kinnisvara soetamise tegevuse all ja arvestada tuleb kinnisvara soetamisega seotud määruses seatud 10% piiranguga.
Hoonestusõiguse tasu peab olema hinnatud sõltumatu kinnisvara hindaja poolt.

5. Küsimus: Kas on määratud kohustuslik ajaperiood, mis ajaks hoonestusõigus seatakse?

Vastus: Ka hoonestusõiguse puhul peab olema tagatud vara säilimine ning sihtotstarbeline kasutamine vastavalt Struktuuritoetuse seadusele, seega peab hoonestusõigus kehtima vähemalt viis aastat peale projekti lõpptähtaega, kuid soovituslik on hoonestusõiguse seadmine pikemaks perioodiks kui viis aastat.

6. Küsimus: Projektis kavandatud tegevuste maksumuse eelhindamiseks tuleb taotlusele lisada hinnakalkulatsioon. Hanke läbiviimisel tuleb hea tava kohaselt alati võtta vähemalt 3 hinnapakkumist, kas ka hinnakalkulatsioone peab olema küsitud vähemalt kolmelt eelarvestusfirmalt?

Vastus: Ei, kui projektis kavandatud tegevuste maksumus põhineb hinnakalkulatsioonil, siis piisab ühest hinnakalkulatsioonist.

7. Küsimus: Kas personali tööruumide (administratiivruumide) sisustamine (nii mööbel kui tehnika) on abikõlblik kulu?

Vastus: Ei, abikõlblik on ainult avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumide sisustamine (vt meetme määruse § 5, lg 6, p 10).

8. Küsimus: Kui ettevõtluskeskkonna arendamisele suunatud projekt teenib puhastulu kui pikk peab olema analüüsi arvestusperiood?

Vastus: Ettevõtluskeskkonna arendamisele suunatud projektide puhul soovitab Euroopa Komisjoni juhend valida arvestusperioodiks 20 aastat.