Dokumendinäidised

Siin on toodud enam levinud dokumentide näidised − kasuta neid vaid enda vastutusel ja võimaluse korral pea nõu juriidilise asjatundjaga.

 

Juhatuse liikme leping

Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks tuleb nõukogul või osanikel esmalt vastu võtta otsus, milles määratakse kindlaks sõlmitava lepingu tingimused, eelkõige tasu ja selle maksmise kord, juhatuse liikmele makstavad hüvitised ja võimaldatavad hüved (nt ametiauto, mobiiltelefon, sülearvuti), puhkuse kestus, tegevusvaldkondade jaotus jms. Nõukogu või osanikud määravad ka isiku, keda nad volitavad juhatuse liikmega lepingut sõlmima.

 

Juhatuse otsus

Juhatuse otsuses fikseeritakse ühingu juhatuse liikme poolt vastu võetud tähtsamate otsuste tegemise aeg ja otsuste sisu. Kui juhatuses on üle ühe liikme, on soovitatav juhatuse ühiste otsuste fikseerimiseks korraldada juhatuse koosolek ja vormistada juhatuse koosoleku protokoll.

 

Juhatuse koosoleku protokoll

Juhatuse koosoleku protokollis peab olema märgitud koosoleku aeg, koosolekul osalenud isikud ja vastuvõetud otsused. Juhatuse koosoleku protokoll on soovitatav vormistada juhul, kui juhatuses on üle ühe liikme ja otsustatakse ühingu seisukohast tähtsaid küsimusi.

 

Ametijuhend

Töölepingu seaduse kohaselt tuleb kirjalikus töölepingus kirjeldada töötaja tööülesanded. Üldjuhul kirjeldab tööleping peamisi tööülesandeid lühidalt ning viitab täpsemale ametijuhendile, mis on töölepingu lahutamatu lisa. Ametijuhendis on toodud töötaja positsioon tööandja struktuuris, tööülesanded, vastutus ja õigused.

 

Autorileping

Autorileping (litsentsileping) on kirjalik leping, mille on sõlminud autor või tema õigusjärglane ja teost kasutada sooviv isik selleks, et kasutada mõnd teost (foto, taies, tekst jne). Autorilepinguga annab autor või tema õigusjärglane teisele poolele loa kasutada teost lepingu tingimustega ettenähtud viisil.

 

Käsundusleping

Käsundusleping sõlmitakse kas ühekordse või jätkuva teenuse osutamisel, näiteks projektide jms dokumentide koostamiseks, ametiasutuste asjaajamiseks, juhtimisteenuse osutamiseks jne.

 

Tööleping

Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tingimusi reguleerib lisaks töölepingu seadusele ka tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseaduse üldosa ning see osa võlaõigusseaduse eriosas, mis räägib käsunduslepingust.

 

Töökorralduse reeglid

Vastavalt töölepingu seadusele (§ 5 lg 1 p 11) peab tööleping viitama tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. Töökorralduse reeglitega määrab tööandja kindlaks poolte käitumisreeglid töösuhetes. Töökorralduse reeglid on kohustuslikud kõikidele selle tööandja juures töötavatele isikutele. Reeglite eiramine võib anda tööandjale mõjuva põhjuse, et ütelda töötaja tegevuse tõttu tema tööleping erakorraliselt üles.

 

Töövõtuleping FIE-ga

Lepingut võib kasutada juhul, kui tööd teeb füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane (võib olla nii äriregistrisse kantud kui ka kandmata). Töövõtuleping tuleks sõlmida siis, kus tööga on oluline saavutada mõni kindel eesmärk. Kui aga töö käigus on pigem oluline protsess ise ja mitte niivõrd lõppeesmärk, siis tuleks sõlmida hoopis käsundusleping.

 

Töövõtuleping füüsilise isikuga

Lepingut võib kasutada juhul, kui tööd teeb füüsiline isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ja kellele tehtavatelt maksetelt on tellija kohustatud kinni pidama kohustuslikud maksud ja maksed ning kellele makstava tasu pealt tasub tellija sotsiaalmaksu. Töövõtuleping tuleks sõlmida juhul, kui tööga on oluline saavutada mõni kindel eesmärk. Kui töö käigus on oluline pigem protsess ise ja mitte niivõrd lõppeesmärk, siis tuleks sõlmida hoopis käsundusleping. Samas peab olema tähelepanelik ning igas olukorras hindama, kas tegemist ei või olla hoopiski töölepinguga.

 

Töövõtuleping juriidilise isikuga, kes ei ole käibemaksukohustuslane

Lepingut võib kasutada juhul, kui tööd teeb juriidiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Töövõtuleping tuleks sõlmida juhul, kui tööga on oluline saavutada mõni kindel eesmärk. Kui töö käigus on oluline pigem protsess ise ja mitte niivõrd lõppeesmärk, siis tuleks sõlmida hoopis käsundusleping.

 

Töövõtuleping juriidilise isikuga, kes on käibemaksukohustuslane

Lepingut võib kasutada juhul, kui tööd teeb juriidiline isik, kes on käibemaksukohustuslane. Töövõtuleping tuleks sõlmida olukorras, kus töö käigus on oluline saavutada mõni kindel eesmärk. Kui töös on oluline pigem protsess ise ja mitte niivõrd lõppeesmärk, siis tuleks sõlmida hoopis käsundusleping.

 

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kasutatakse juhul, kui soovitakse üle anda poolte kokkuleppe (nt töövõtulepingu) alusel tehtud tööd ja tööde juurde kuuluvad dokumendid (nt töö käigus koostatud dokumendid). Oluline on, et akti allkirjastamisel vaataks tellija tööd ka tegelikult üle ning märgiks akti kõik tööde ülevaatamisel avastatud puudused ja ülevaatuse hetkel tegemata tööd. Akti sobib kasutada ka juhul, kui töid antakse üle osade kaupa.

 

Hoiatus

Kui töötaja on kohustusi rikkunud või kui töötaja ei ole pikka aega tööülesannetega toime tulnud, võib tööandja töölepingu üles öelda ainult juhul, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Tööülesannete mittetäitmiseks loetakse ebapiisavat tööoskust, töökohale sobimatust või kohanematust, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine).

 

Töölepingu ülesütlemisavaldus

Töölepingu seadus eristab korralist ja erakorralist töölepingu ülesütlemist. Korraliselt, st ilma mõjuva põhjuseta saab tähtajatu töölepingu üles öelda ainult töötaja. Erakorraliselt võivad mõlemad pooled üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu üksnes siis, kui tegu on mõjuva põhjusega. Mõjuv põhjus, mille esinemisel on tööandjal õigus leping üles öelda, on rangelt seotud töötaja või tööandja ettevõttega.

Näidis on koostatud juhuks, kui tööandja ütleb lepingu üles töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu. Ülesütlemisavaldus peab sisaldama põhjendusi, miks leping üles öeldakse.

 

Lähetuskorraldus ja lähetuskorralduse aruanne

Lähetuskulude hüvitamist reguleerib Vabariigi Valituse määrus „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". Töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel. Otsuses peavad olema märgitud töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Tööandja on kohustatud hüvitama töötajale dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud (nt sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) ning maksma välislähetuses oldud aja eest päevaraha vähemalt Vabariigi Valitsuse sätestatud alammäära ulatuses.

 

Puhkuseavaldus

Vastavalt töölepingu seadusele peab tööandja koostama iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ja tegema selle teatavaks esimese kvartali jooksul. Kuigi puhkuste ajakava on ametlik dokument puhkuse vormistamiseks, võib juhtuda, et tööandja või töötaja soovib esialgseid puhkusekokkuleppeid muuta ja seetõttu on tegeliku puhkuse vormistamisel otstarbekas võtta aluseks lisaks koostatud puhkuseavaldus. Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuste kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette vormis, mis võimaldab kirjalikku taasesitamist.

 

Sõiduki kasutamise volikiri

Kui sõiduki juht ei ole selle sõiduki omanik või tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, peab tal kaasas olema sõiduki kasutamise volikiri. Volikirja ei ole vaja, kui sõiduki omanik või sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana kantud isik on kaassõitja. Volikirja kirjutab sõiduki omanik või registreerimistunnistusele kasutajana kantud juriidilise isiku esindaja või füüsilisest isikust ettevõtja.

 

Varalise materiaalse vastutuse leping

Üldkorras vastutab töötaja töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui ta on rikkumises süüdi. Kahju hüvitamise ulatus sõltub sellest, kas töötaja on kohustust rikkunud tahtlikult või hooletusest. Kui töötaja on sõlminud varalise vastutuse kokkuleppe, võtab ta sellega sõltumata süüst vastutuse talle tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.

 

Raamatupidamisteenuse osutamise leping

Raamatupidamisteenuse osutamise leping on kasutatav juhul, kui soovitakse kokku leppida ühe isiku poolt teisele isikule raamatupidamisteenuse osutamises. Lepingu poolteks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

 

Hinnapakkumine

Hinnapakkumisega esitab pakkuja adressaadile pakkumise tööde või teenuste osutamiseks või kauba müügiks. Juhul, kui adressaat on tingimustega nõus ja avaldab nõusoleku ka pakkujale, loetakse leping poolte vahel sõlmituks. Oluline on, et hinnapakkumist ei ole võimalik tagasi võtta, kui see on jõudnud adressaadini.

 

Müügileping

Müügilepingu näidis on mõeldud eelkõige äriühingutele, kes pidevalt ostavad või müüvad ühelt ja samalt isikult teatud kaupa. Müügilepingu puhul on oluline, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, siis peab ta ostetud asjad üle vaatama või laskma üle vaadata ning teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Vastasel korral võib ostja kaotada õiguse esitada pretensioone ostetud kauba kvaliteedi, koguse või muude kokkulepitud omaduste kohta (VÕS § 220 lg 3).

 

Näidisarve

Maksukohustuslane on kohustatud väljastama arve 7 kalendripäeva jooksul
- kauba ostjale lähetamisest või kättesaadavaks tegemise päevast;
- teenuse osutamise kuupäevast;
- pikaajalise või regulaarse teenuse osutamise või kaupade võõrandamise korral käibemaksuseaduse § 11 lg-s 4 sätestatud juhul maksustamisperioodi viimasest päevast;
- osalise või täieliku ettemaksu laekumise päevast.
Arve kohustuslikud rekvisiidid on toodud käibemaksuseaduse §-s 37.

 

Garantiikiri

Garantiikirjaga võtab garantii andja endale kohustuse maksta garantii saaja nõudel garantiilepingus kokkulepitud rahasumma. Garantiikirjas on esitatud kohustatud isiku (võlgniku) nimi ning viide garantiikirja väljastamise aluseks olevale lepingule, kuid garantiisumma väljamakse selle lepingu olemasolust ei sõltu. See tähendab, et garantii andja saab esitada garantii saaja nõude vastu üksnes garantiilepingust tulenevaid vastuväiteid ning garantii andja kohustust ei mõjuta garantiiga tagatud kohustuse olemasolu või kehtivus.

 

Vara tasuta kasutamise leping − kinnisasi, vara tasuta kasutamise leping − vallasasi

Vara tasuta kasutamise lepinguga annab üks isik teise isiku kasutusse lepingus kindlaks määratud eseme (vallas- või kinnisasja) ilma, et kasutaja peaks kasutusõiguse eest kasutusse andjale tasu maksma. Küll peab aga kasutaja tasuma kasutusse antava eseme säilitamise ja hooldamisega seotud kulud ning avalik-õiguslikud koormatised ja maksud.

 

Seadme üürileping

Seadme üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse seadme, mida üürnik võib kasutada ainult seadme iseloomust tulenevate eesmärkide saavutamiseks. Kuigi üürnikule läheb üle seadme valdus ja täielik kasutamise õigus, ei tohi üürnik üüriobjekti edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Lepingu võib sõlmida nii tähtajaliselt kui ka tähtajatult.

 

Laenuleping

Laenulepingu näidis on mõeldud ühe isiku poolt teisele isikule rahasumma laenamiseks kindlaks perioodiks. Laenu tagasimaksmine on võimalik kokku leppida ühekordse maksena või perioodimaksetena, mille kohta tuleks lisada laenulepingule tagasimaksete graafik täpsete kuupäevade ja summadega.

 

Tarneleping

Tarnelepingut kasutatakse tavaliselt juhul, kui ostja soovib osta tarnijalt (müüjalt) kaupu pikema perioodi vältel ning tegemist ei ole kindla asja müügi või ühekordse kaubakogusega.

 

Äriruumi üürileping

Näidiseks on tähtajaline üürileping. Äriruumi üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse ruumid, mida üürnik tohib kasutada ainult oma majandus- või kutsetegevuses. Kuigi üürnikule läheb üle äriruumide valdus ja täielik kasutamisõigus, ei tohi üürnik äriruume edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Lepingu võib sõlmida nii tähtaegselt kui ka tähtajatult.

 

Maa rendileping

Maa rendilepinguga annab rendileandja rentniku kasutusse maa, mida rentnik võib kasutada ainult rendilepingus määratud sihtotstarbel. Maa üleandmisel rentniku valdusesse tuleks koostada üleandmise akt, kus on ära märgitud üleantud maa osad ja maaga otstarbe poolest seotud ja üleantud esemed (näiteks põllutööriistad jms) ning nende seisund. Üleandmise akt vormistatakse rendilepingu lisana.

 

Rendipinna üleandmise-vastuvõtmise akt

Rendipinna üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse selleks, et anda poolte vahel sõlmitud rendilepingus määratud objekt üle rendileandjalt rentnikule. Aktiga ei looda pooltele uusi kohustusi, vaid fikseeritakse rendiobjekti seisund ja mõõteseadmete näidud. Aktis peab olema märgitud üleantud objektide seisukord võimalikult adekvaatselt, et välistada võimalikke vaidlusi.

 

Lepingu ülesütlemise avaldus

Lepingu ülesütlemise avalduse näidis on mõeldud selleks, et taganeda äriühingute vahel sõlmitud kestuslepingust (nt üürileping, laenuleping jne) seoses teise lepingupoole olulise lepingurikkumisega. Üldiselt on soovitatav enne lepingu ülesütlemist anda kohustust rikkunud poolele mõistlik lisatähtaeg, et rikkumise tagajärge parandada (VÕS § 196 lg 2). Lepingut saab üles ütelda ülesütlemisavaldusega teisele lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1). Kui teine lepingupool ülesütlemisavaldusega nõustub, siis loetakse leping lõppenuks. Kui teine lepingupool ei pea ülesütlemist õigustatuks (kuna puudub oluline lepingurikkumine või muu mõjuv põhjus), siis lahendab vaidluse kohus.

 

Lepingust taganemise avaldus

Lepingust taganemise avalduse näidis on mõeldud selleks, et taganeda äriühingute vahel sõlmitud lepingust seoses teise lepingupoole olulise lepingurikkumisega. Üldiselt on soovitatav anda kohustust rikkunud poolele mõistlik lisatähtaeg rikkumise tagajärje parandamiseks (VÕS § 116 lg 2 p 5, lg 4). Lepingust saab taganeda taganemisavaldusega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Kui teine lepingupool taganemisavaldusega nõustub, siis loetakse leping lõppenuks. Kui teine lepingupool ei pea taganemist õigustatuks (kuna puudub oluline lepingurikkumine), siis lahendab vaidluse kohus.

 

Võlatunnistus

Võlatunnistusega tunnistab võlgnik võlausaldaja ees juba olemasolevat ja sissenõutavaks muutnud võlga (näiteks on võlgnik saanud võlausaldajalt kaupa ja kauba eest tasumise tähtaeg on möödunud, kuid võlgnik ei ole kauba eest tasunud). Võlatunnistuse eesmärk on muuta võlausaldaja jaoks võla sissenõudmine lihtsamaks, kuna võlgnik on kinnitanud võla olemasolu ning tema vastuväited võlale on väga piiratud.

X